Debatt - Vanemahüvitis, palgast sõltuv või kõigile võrdne

Vanemapalga arutelu Riigikogus näitab, et üks kildkond üritab järjekindlalt ellu viia poliitikat, mis kasulik vaid nende valijatele ? üsna väikesele vähemusele ? ja lollitab kauni retoorikaga ülejäänuid. Sotsiaalminister Marko Pomerants väitis Riigikogus esinedes, et enamik hakkab saama vanemapalka u 80 keskmisest palgast, nii 4500?5000 krooni ringis. 2002. a sünnitajate analüüs näitab aga, et enamik hakkab saama hüvitise miinimumi, 2200 krooni. Suurem osa kulutatavast 450 miljonist läheb vähemusele, u 2500 naisele, kel sissetulek üle keskmise.

Mullu oli sünnitajaid u 13 000. Palga- ja sünnitushüvitise saajaid oli nende seas 8500. Ülejäänud olid järelikult tudengid, lapsehoolduspuhkusel olnud naised või töötud ? neil polnud hüvitise saamiseks varasemat sissetulekut ette näidata. Nemadki saaksid vanemapalka miinimumi ulatuses.

Sissetulekust sõltuva vanemapalga toetajad, st reformierakondlased, respublikaanid ja rahvaliitlased, väidavad, et vanemapalk muutub asotsiaalidele tuluallikaks. Tudengid võiks ehk sellest seltskonnast kohe välja arvata. Jäävad lapsehoolduspuhkusel emad ja töötud. Statistika näitab, et naiste seas on absoluutarvudes enam kõrgema haridusega töötuid kui neid, kel vaid põhiharidus või alla selle. Arvan, et kõrgharidusega nn asotsiaalseid naisi pole või on neid väga vähe. Asotsiaalsus ja lastest mittehoolimine on kindlasti tõsine probleem, kuid on selge liialdus pidada kõiki neid, kel pole korralikku palka, vastutusvõimetuteks vanemateks.

Pooltel naistel on palk vaid 50 keskmisest. Seega kujuneks ka nende vanemapalk selle alammäära järgi. Siit on juba lihtne edasi arvutada ? ligi kaks kolmandikku naisi saaks vanemapalka miinimumulatuses ja viiendik üle poole kavandatud 454 miljonist kroonist. Mul ei ole midagi tublide kõrgepalgaliste noorte naiste vastu. Nad on näinud kõvasti vaeva ja oma sissetuleku kindlasti ära teeninud. Ei saa aga pidada arukaks poliitikuid, kes suure summa ühist raha tahavad kulutada vähemust silmas pidades ja seejuures räägivad iibest kui riigi suurimast probleemist. Sissetulekust lähtuv hüvitis oleks õigustatud, kui tegu oleks kindlustushüvitisega, nt tuleks raha haigekassast. Teine variant on siduda see vähemalt palgasaajate osas sotsiaalmaksu suurusega. Aga täna tahetakse kogu raha võtta riigieelarvest, samalt realt, millelt makstakse ka peretoetusi.

Minister Rummo põhjendas kõrgema sissetulekuga naiste eelistamist sellega, et riik peabki toetama laste sündimist majanduslikult kindlustatud peredesse. Ma ei teagi nüüd, kas selline avaldus on poeetiline hoolitsus laste eest või poliitiku künism ? teab ju minister, et vaesusriskis elavad ligi pooled lastega pered. Üks on aga selge ? Reformierakonna valijaskond üksi ei suuda seda maad lastega täita ning riik peaks kulutama raha selleks, et suurendada toimetulevate perede hulka.