Jürgen Dröge ja tema maskid

Katri Soe 30. aprill 2004, 00:00

Kolmel korral on Dröge Saksamaad esindanud Aafrika riikides. Senegalis, Burkina Fasos ja Kamerunis. Dröge on üritanud igast riigist midagi mälestuseks kaasa võtta. Aafrikat meenutavad suursaadik Drögele Tallinna saatkonnas ja Toompeal asuvas residentsis Kameruni põhjaosas elavate suguharude maskid.

Suguharusid on Kamerunis kokku umbes 60 ringis. Maskid on kõik erineva suuruse, kuju ja värvusega. Ühtegi maski ei tehta niisama, igaüks on mõeldud täitma kindlat funktsiooni. Neil on siiski ka vähemalt üks ühine omadus ? kõik nad on mõeldud kehastama teatud jõudu ning seda kiirgavad nad välja ka Toompeal suursaadiku residentsis.

Mask on Aafrika rahvaste jaoks püha ese, mida kasutatakse erinevate riituste läbiviimisel ? olgu need siis noorukite täiskasvanuks saamise puhul korraldatavad initsiatsiooniriitused, tseremooniad viljakuse tagamiseks või kurjade vaimude peletamiseks. Maskid saadavad surnut ka tema viimasel teekonnal. Maski juurde kuulub alati vastav kostüüm, muusika ja tants. Mask muudab selle kandja üleni selleks, keda ta parasjagu kehastab ? olgu see siis kuri või hea vaim, inimene või loom ?, ja kõik, kes maskiga inimest tantsimas näevad, usuvad, et nende ees seisab mitte inimene, vaid maskiga varjatud olendiks kehastunud üleloomulik jõud.

Maskidel on suursaadik Jürgen Dröge jaoks peamiselt emotsionaalne väärtus. Ta ütleb, et kogu pole kuigi süstemaatiline, palju on kingitusi, kogus on erinevas vanuses ja väärtuses maske ja skulptuure.

Kuidas sai maskikogu alguse? Aastal 1976 Taist Saksamaale naastes otsustas Dröge, et tema kunsti- ja skulptuurikogu on kasvanud juba liiga suureks ning et rohkem ta neid asju juurde ei muretse. Endale antud lubadust õnnestus tal ka pidada, kuus aastat hiljem lahkus ta Senegalist ilma ühegi maskita. Aastal 1984 New Yorgis Moodsa Kunsti Muuseumis juhtus ta aga nägema näitust 19.?20. sajandi primitivistlikust kunstist. Nähes, kuidas Aafrika kunst on mõjutanud Giacomettit, Max Ernsti ja Picassot, avastas Dröge Aafrika kunsti enda jaoks uuesti. Ning Kamerunist naastes oli tal kaasas juba soliidne maskikogu.

Maskide juures võlub Dröget eelkõige nende vorm. Aafrika maskid, mida on nimetatud ka ?teiseks näoks?, on enamasti inimlikest proportsioonidest väljas. Sama kehtib skulptuuride kohta. Tihti võib maskidel näha kitsaid silmaavasid ja ebaloomulikult pikka nina, pikki kaelu ja suuri päid. Mõnikord on rõhutatud huuli, kõhtu või mõnda muud kehaosa. See kõik paneb mõtlema, mida on tahetud maskiga väljendada ja inspireerib maailma teistmoodi nägema. Dröge ütleb, et kui tal vahel mõnda kõnet kirjutades kipub mõte stampväljenditesse kinni jääma, aitab teda edasi see, kui ta mõnda Aafrikast toodud skulptuuri vaatab.

Maskides tantsivad Aafrika suguharudes enamasti mehed. Maskid on pühad, neid hoitakse külas eraldi majas, mida hoolikalt valvatakse. Mõnda maski kasutatakse vaid korra. Mõned kestavad aastakümneid. Maskid võivad täita praktilist funktsiooni (varem kasutasid suguharud pisikesi kätte mahtuvaid maske näiteks passidena ühe suguharu maa-alalt teisele reisides), kuid neil on ka maagiline tähendus. Maskid vahendavad jumalate maailma ja maist maailma, kehastavad universumi salapära. Maskid aitavad näidata konflikte ja leida lahendusi ? näiteks juhul, kui keegi on suguharus abielu rikkunud, ei räägita sellest, küll aga tantsitakse see situatsioon läbi. Maskid kehastavad metsa-, võsa- ja veevaime, nõidu ja võlureid, jumalaid ja esivanemaid. Jürgen Dröge ütleb, et kuigi maskid mõjuvad enamasti hirmutavalt, maagilist mõju neil talle ei ole. Suursaadiku abikaasa Maria Dröge seevastu kardab maske ning seetõttu on kõige suuremad ja hirmutavamad residentsis silma alt ära pandud.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:40
Otsi:

Ava täpsem otsing