Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rekordkärped Suurbritannia eelarves
Briti rahandusminister George Osborne avalikustas täna Suurbritannia kõigi aegade rängimad eelarvekärped, mille tulemusena kaob riiklikust sektorist ligi pool miljonit töökohta.
Eesmärk on kärpida mullu arenenud tööstusriikide seas suurim eelarvedefitsiit 11,4 protsendilt 2,1%-le SKPst ning teha seda kiiresti, enne kui turg närvi kaotab ja laenuraha hinna kõrgeks tõstab.
„Täna on päev, mil Suurbritannia astub tagasi kuristiku servalt,“ ütles Osborne, tutvustades parlamendi alamkojas valitsuse kärpekava.
Defitsiidi suurus on praegu 156 miljardit naela (2,7 triljonit krooni). Aastaks 2014/2015 tahab valitsus strukturaalse defitsiidi praktiliselt nulli viia.
Kaalul on Suurbritannia tippreiting AAA, habras toibumine kõigi aegade pikimast majanduslangusest ning Teise maailmasõja ajal loodud sotsiaalkindlustussüsteemi tulevik.
Külmutatakse ka eraldised Briti kuningakojale.
Kärbetega väheneb näiteks Briti välisministeeriumi, siseministeeriumi ja justiitsministeeriumi eelarve 24%. Kaitsekulutused vähenevad 8%. Eraldised kohalikele omavalitsustele vähenevad nelja aastaga ligi 30%. Avalikus sektoris kaob ligi 490 000 töökohta, kuid see on Osborne’i sõnul „vältimatu, kui valitsusel saab raha otsa“.
Samas tõstab valitsus 2 miljardi naela võrra infrastruktuuriinvesteeringuid. Samuti täidab valitsus lubaduse suurendada välisabi aastaks 2013 0,7%-le SKPst.
Pensioniõiguslik iga tõuseb valitsuse plaani järgi aastaks 2020 66le eluaastale.
Kärbete kõrval tõusevad maksud – pangamaksu eelnõu esitab valitsus juba homme.
„Me ei taha vabastada panku oma panuse andmisest ega taha ka, et nad riigist lahkuksid,“ ütles Osborne. „Meie eesmärk on saada finantsteenustelt maksimaalset jätkusuutlikku maksutulu.“ Ja seda mitte vaid ühekordse maksuna, vaid aastateks.
Eriti oluline on Briti valitsuse jaoks olnud „õigluse“ mõiste rõhutamine – seda eesmärki teenis otsus kaotada lastetoetused jõukamalt elanikkonnalt. Kriitikute sõnul sellised „progressiivsed“ kärped siiski ei õnnestu – avaliku sektori nii jõuline kärpimine puudutab oluliselt enam riigi vaesemat elanikkonda.
„Eelarvedefitsiidi vähendamine on vältimatu … kui praegu alla vanduda ja plaanid kõrvale heita, viiks see majandusliku hävinguni,“ ütles Osborne.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.