Prantsusmaa: Euroopa Liit vajab ühiseid põhimõtteid

"Seda ohtu tuleb vältida, kus iga riik võitleb ainult enda eest," ütles minister, kes viibis Eestis seoses Eesti Energia mahuka investeerimislepingu allkirjastamisega.

Näiteks tõi minister Iirimaa, mis vajab kriisis ELi tuge, kuid keeldub muutmast makse, mis on muu Euroopaga võrreldes poole madalamad. Või Ungari, mis oma eelarveaukude lappimiseks muu Euroopa firmadele kõrged maksud kehtestas.

"Kriisi olukorras on normaalne, et hakkavad toimima tsentrifugaaljõud. Prantsusmaa ja Saksamaa eesmärk on perekonda koos hoida," ütles Lellouche, avaldades lootust, et lõpuks saab paika ka euroala püsiv ühine kriisihaldusmehhanism.

Ministri sõnul ei saa nii, et ühes euroliidu otsas minnakse pensionile 50aastaselt ja teises alles 67. eluaastal või et ühes riigis töötatakse 35 ja teises 49 tundi nädalas. "Vaja on mingid üldised põhimõtted omavahel kooskõlastada, et me saaksime kasutada ühist raha," ütles ta.

Mitmeid seniseid veendumusi on kriis juba mõjutanud. "Kui kaks aastat tagasi oli ühtne tööstuspoliitika Euroopas peaaegu sõimusõna ja Prantsusmaa riikliku diktaadi võrdkuju, siis praegu mõistavad ka teenustele orienteerunud riigid, et tööstuseta ei saa. Kaob tööstus, kaovad teenused. Nii on väga oluline, et Euroopa Liidus säiliks tugev tööstusbaas ja ka toiduainete tootmine," ütles Lellouche.

Teisalt tuleb Euroopal dünaamiliselt reageerida muus maailmas toimuvale ja Saksamaast eeskuju võttes majandus rohkem kiire kasvuga tõusvate majandustega siduda.

Juba adub ka Prantsusmaa poliitiline vasaktiib, et praegune sotsiaalne mudel saab rasked ajad üle elada ja edasi kesta ainult siis, kui riigi konkurentsivõime paraneb ja siseturule tootmise kõrval suudetakse rohkem eksportida. "Tööjõukulude kärpimine, pensionireform, tööaja küsimused - see on kõik üks bukett," ütles Lellouche. Lisaks pensionireformile on kindel eesmärk vähendada eelarvedefitsiiti, mis on tänavu 6% SKPst.

Euroopa ei saa olla naiivne. Euroopas on ühtlasi aeg lõpetada naiivsus kolmandate riikide suhtes, mille firmad saavad Euroopas vabalt konkureerida, kuid mis ei taga oma turul võrdväärseid võimalusi Euroopa ettevõtetele. "Prantsusmaa rõhutab vastastikkuse põhimõtet ja ma saan aru, et samal seisukohal on Eesti," ütles Lellouche, kes kohtus ka peaminister Andrus Ansipiga.

Sama põhimõtet järgib Prantsusmaa ettepanek kehtestada kolmandate riikide firmadele Euroopa turul tegutsemiseks süsinikumaks.

Uue reaalsusega tuleb kohaneda ka Euroopa Liidu institutsioonidel, ja paremini majandama õppida. "Euroopa süsteem ei saa liikmesriikidelt nõuda, et need valusaid kärpeid teeks ja taotleda siis ise 6% suurust eelarvemahu tõusu," ütles Lellouche, kes jagab sama seisukohta teiste suurimate sissemaksjatega ELi ühiskassasse.