Jah, tõesti, jõudsime kasumisse

Orutari sõnul jõudis ettevõte viimaste aastatega kahjumist kasumisse. "Kahjum oli küll seotud 2006. aastal toimunud laienemise ja investeeringutega," selgitas ta. "2009. aastal olime nulli peal, aga 2010. aastal kasvas meil kasum märgatavalt," lausus ta.

Elektroonikatööstuse Enics Eesti juhatuse esimehe Kalle Kuusiku sõnul nendegi alal turg kasvab ja nõudlus on suurenenud juba alates eelmise aasta kevadest. "Seetõttu on alates suvest mahud kasvutrendil," lisas ta.

Enics Eestil kogunes Kuusiku sõnul 2010. aastal käibe kasv aasta teise poolde ning poole aastaga suurenesid mahud peaaegu 150 protsenti. Kiire kasvuga seotud kulutuste tõttu jäi aga kasum 2009. aasta tasemele.

"Lisaks jäi mõni projekt veidi hiljaks ning tulemus oligi see, et oma kasumieesmärke me ei täitnud," selgitas Kuusik.

Kasumisse jõudmise aasta. Arvutitootja ja -müüja Ordi oli veel üks, kes eelmisel aastal kahjumi kasumi vastu vahetas. "Kui 2009. aastal oli meil viiemiljoniline kahjum, siis 2010. aastal saavutasime neljamiljonilise kasumi," tõi ettevõtte juhatuse esimees Sulev Sisask asja arvudena esile. Käive jäi tema sõnul enam-vähem samaks.

Sisaski sõnul kukkus 2009. aastal turg rängalt ning kulud ei vastanud müügimahtudele. "See on ju loogiline, et kui tulud vähenevad, siis tuleb eelarve tasakaalu panna nagu riigiisade puhulgi," rääkis Sisask toonasest tegevusest, millest nüüd kõvasti kasu on.

Tänavuselt aastalt ootab Sisask väikest kasumi kasvu.

Maailmaturg tuli hindadega appi. Kodumaist köögi- ja juurvilja kasvatava ning töötleva Laheotsa OÜ tegevjuht Risto Villers hindas 2010. aastat edukaks - kasvasid nii käive kui ka kasum. "Olime ka varem kasumis, kuid möödunud aastal kasvatasime kasumit 40-50 protsenti," lisasta.

Villersi sõnul on kasum suuresti maailmaturu hindades kinni. Need olid kõrgemad ja nii õnnestus ka toodangut müüa kõrgema hinnaga, selgitas ta.

Suuremad kasvud tulevad sel aastal. Eelmisel aastal plusspoolele jõudnud ettevõtjad seavad suuremad ootused ikkagi selleks aastaks. Orutar prognoosib 2011. aastaks kasumi kasvu veelgi umbes 8-9 korda, käive peaks kasvama kaks korda. "Meie käive on kogu aeg ülespoole läinud alates 2006. aasta suurest laienemisest," lisas ta.

Ka elektroonikatööstuses liigutakse Kuusiku kinnitusel tõusulainel. "Kui 2008. aastal oli meil rekordmüük, siis sel aastal liigume juba rekordigraafikus ja pole kahtlustiki, et tuleb suurem müük kui buumi ajal," prognoosis Kuusik.

Kasumiprognoose ta avaldama ei soostunud, kuid kinnitas, et kasumi kasvu saab sel aastal kindlasti näha.

Villers arvab samuti, et 2011. aastal tõenäoliselt käive veidi suureneb, kuid kasum jääb samasse suurusjärku. "Ootame edukat aastat ja praegu näib, et kõik sujub kenasti. Kasumi kasvu ma spekuleerima ei hakka," lausus Villers.

Eelmisel aastal ettevõtete juhid enamasti töötajate arvu ei suurendanud, pigem nähti palju vaeva töö efektiivsemaks muutmise nimel. Ainsana vajas suurel hulgal uusi töötajaid Enics Eesti, kes suurendas turunõudluse kasvu tõttu töötajate arvu 460-lt 700-le. "Koosseis on koos ning nüüd pärast kiiret kasvu ja värbamist on fookus efektiivsusel - samade inimestega saada uusi kogemusi ja selle kaudu edasi kasvada," rääkis Enics Eesti juht Kalle Kuusik.

Selle aasta teises pooles võivad juhid töötajate arvu suurendada vaid juhul, kui turu nõudlus kasvab. "Oleneb küll meie suurkliendist, kuid tõenäoliselt tuleb väga suur laienemine ja siis peame aprillis-mais veel inimesi juurde võtma," rääkis Logistika Plussi juhatuse liige Toomas Orutar.

Ettevõtjad pole kasumi kasvades kiirustanud palgafondi suurendama, töötasud püsisid endised.

Orutari kinnitusel sai masu ajal igalt poolt õhku välja lastud ja palgad hakkavad kasvama koos majanduse tõusuga. "Kindlasti ei ole tõus aga nii järsk kui buumi ajal," rääkis ta. 2011. aastal on ettevõte planeerinud palgatõusu vaid väga headele spetsialistidele.

Ka Ordi juhatuse esimees Sulev Sisask kinnitas, et 2011. aasta alguses Ordi palku ei tõstnud, küll on lähitulevikus kavas käivitada preemiasüsteem.

Sweco Projecti juhatuse esimehe Aare Uusalu sõnul ei saa öelda, et eelmisel aastal oleks mingit erilist kasumi kasvu olnud ning pigem kippus enamikul arhitektuuri- ja inseneribüroodel käive oluliselt langema. "Mis Swecot puudutab, siis meie töötasime 2010. aastal kahjumiga," kommenteeris Uusalu, mööndes, et 2009. aastaga võrreldes oli kahjum küll kolm korda väiksem.

Neljandas kvartalis läks elu arhitekti- ja inseneritegevuse valdkonnas käima ja kasuminumber oli võrreldes kolmanda kvartaliga isegi pea 600% suurem. "Jah, neljas kvartal oli küll uute lepingute poolest parem kui varasemad ajad ning seda tõusu oli meilgi näha," rääkis Uusalu, lisades, et aasta algus on siiamaani läinud samal joonel.

Uusalu märkis, et selleks aastaks on loomulikult prognoositud kasumit, kuid praegu on suurusjärku raske öelda.

Töötajate arv vähenes Swecos eelmise aasta jooksul personali liikumise tõttu veidi, kedagi ei koondatud.