Edukas Eesti: parimad ideed

"Kuni tööjõumaksud - sotsiaalmaks ja eraisiku tulumaks ja töötuskindlustusmaks - lähevad maksuametisse tööandja kontolt, on jutt "maksumaksja huvidest" abstraktne vada," kirjutas Ülavere, "omal nahal ei tunneta palgatöötaja kuidagi maksude kuhilat, oma vastutust iseenda enda ja riigi ees." Ta leiab, et kui muuta maksude maksmine tööandja kohustusest maksumaksja kohustuseks ja õiguseks, siis muudavad selle juures tekkivad küsimused inimese mõtteviisi, tehes ta hoiakult palgatöötajast ettevõtjaks.

Äripäeva aasta ärimehe, TransferWise'i ühe looja Kristo Käärmanni meelest oleks äge, kui saaksime ise valida, kui kuhu investeerime oma tulumaksu: kas paremasse tervishoidu, asfalti, haridusse või kosmoseprogrammi. "Meie tuludeklaratsioon võiks meile juba praegu anda iga-aastase investeeringute kokkuvõte: "Aitäh, Raimo, et maksid X tuhat eurot makse! Sellest 100 kulutasime õpetajate palkadeks, 200 tervishoiu parandamiseks, natuke läks pensionifondi jne,"" kirjeldab Käärmann.

Zavod BBDO loovjuhi Marek Reinaasa hinnangul pole Ülavere idee just maailma värskeim, aga vajab tähelepanu. "Olen enam kui veendunud, et kui inimestel tuleks endil oma sotsiaalmaksud ja tulumaksud maksuameti kontole kanda, tekiks neis oluliselt isiklikum ja hoolivam tunne nii riigieelarve suhtes kui ka nõudlikum meel riigi poolt pakutavate teenuste vastu," märgib ta. "Isiklik rahakott on üldjuhul kõige parem suhtumise ja meelsuse muutja." Ka majandusanalüütik Maris Lauri meelest on oluline, et inimene teaks, kuidas tema maksuraha kulutatakse.

Raidla Lejins & Norcousi vanempartner Jüri Raidla on riigireformi vajalikkusest kõnelenud juba pikemat aega.

"Seda ettepanekut on mõtliku näoga kuulanud kõik poliitikud, ministrid, president. Nagu hane selga vesi," tähendab ettevõtja Armin Kõomägi. "Kõik saavad aru, et muutused ei sünni enne aastat 2015, kui valime uue riigikogu, kes paneb paika uue valitsuse. Küsimus on: kas uues riigikogus saab olema jõud, kes võtab Raidla idee üheks põhiülesandeks." Kõomäe meeles on uute parteide loojatel Andres Herkelil ja Kristiina Ojulandil siin elu võimalus oma maa ja rahva jaoks midagi suurt ja olulist ära teha. Marek Reinaas lisab, et seda ideed tuleb seletada nii kaua, kuni see muutub sama loomulikuks nagu hommikune hambapesu - "mille tulemusena riigireformi tegematajätmine mõjuks sama eemaletõukavalt kui haisev suumulk".

Positiivset äramärkimist leidsid rohkem kui ühe lugusid hindama palutud eksperdi poolt Danske Capitali riskijuhi Ivo Karindi idee minna üle uuele demokraatiamudelile, mis võimaldab kõigil kodanikel panustada ühiskonna juhtimisse igal ajahetkel; Tiit Paananeni ettepanek tuua Eestisse õppima teiste riikide keskealisi ja Arles Taali mõte seada riigipalgal olemise piiriks viis aastat. "Suurem osa uuest väärtusest luuakse erasektoris, irdumine erasektori dünaamikast ja probleemidest viib valeotsusteni," märgib Taali ideed kommenteerides pankur Rain Lõhmus. "Olin isegi tööelu algusaastatel riigisektoris ja tunnen tagantjärele pisut piinlikkust mõnede oma tollaste riigikesksete positsioonide pärast."

Eelmise hooaja "Eduka Eesti" viljakaim autor ja teise koha omanik Tarmo Tanilas saab seekordki kiita mõlema välja käidud idee eest. Isikliku pensionikonto sisseseadmise idee kohta ütleb Reinaas: "Iga mõttevirvendus, mis sisendaks kas või pisutki usku sellesse, et Eesti pensionisüsteem uppi pikaajalises perspektiivis ei lenda, tuleb vastu võtta tervitushõisetega." Käärmann seevastu väärtustab Tanilase ettepanekut panustada tipptasemel haridussüsteemi loomisse, sest "rahvas on täpselt nii edukas, kui head on inimeste mõtted, väärtused, südikus ja oskused, mis on kaasa võetud kodust, koolipingist ja ülikoolist".

Maris Lauri hinnangul on konkursile esitatud lugude tase ebaühtlane, kuid mitmed autorid on ette võetud probleemi põhjalikult läbi mõelnud. "Kuigi pakutud lahendused ei pruugi olla parimad, leidub siiski mitmeid ideid, mille üle rohkem arutleda, sest nad osutavad olulistele probleemidele," võtab ta kokku.

Korraldajad: Äripäev, Danske Bank, EMT, Tallinna Kaubamaja, Saku Õlletehas, Tallinna Vesi ja Raidla Lejins & Norcous.

Peaauhind: 10 000 eurot, teisele kohale 3000, kolmandale 2000 eurot

Lõpuüritus, kus saab teatavaks võitja: 11. märtsil 2014 Estonia Talveaias 

2013/14 ilmunud lugusid: 31

Eelmise hooaja võit: läks jagamisele Age McCanni loovjuhi Heiki Urbala ja IT-konsultant Raul Ennuse vahel, kes mõlemad käisid välja idee õpetada lapsed programmeerima juba kooli esimestes klassides. Teine koht: Swedbanki vanema investeeringute juhi Tarmo Tanilase idee viia sisse riigi varahoidja amet. Kolmas: ettevõtja Raul Allikivi idee ajada "õiget" äri elamislubadega.

Eelmisel hooajal ilmunud lugusid: 86

Kristi Rohtsalu, ettevõtja

E-riigina tuntud Eestist võiks saada SmartEstonia: oma "isiklikus pilves" peaksin nägema kõiki andmeid, mida keegi on minu kohta kunagi kogunud.

Rainer Aunpu, Smart Valley juht

Palgaväljaränne vajub minevikku siis, kui ettevõtja hakkab "palgakulu" käsitlema investeeringuna.

Ivo Karindi, Danske Capitali riskijuht

Ühisrahastus peaks võimaldama investeeringuid ettevõtetesse ja nende äriplaanidesse.

Teeme parema tulumaksu

Andres Aro, jurist, Reformierakond

Tulumaksu Eesti Euroopa Liidu liikmena ära kaotada ei saa, küll aga võime seda ümber korraldada, vähendades samas ülikõrget sotsiaalmaksu protsendi võrra. Eesti ettevõtete tulumaksuvabastus ei saa püsida igavesti.

Arles Taal, Viru Elektrikaubanduse juhataja

Lepime kokku, et riigi palgal ei saa olla rohkem kui näiteks viis aastat järjest, nii tekib ametnikel lähem side päris eluga.

Oudekki Loone, Keskerakonna eurosaadikukandidaat

Eeloleva kahekümne aasta lipukirjaks ja Eesti arengu võtmesõnaks tuleks valida fraas "põhjamaade Šveits": toimiv, kvaliteetne, turvaline, roheline, puhas.

Tarmo Tanilas, Swedbank ASi vanem investeeringute juht

Vajame vabatahtliku pensionikonto süsteemi, millega suurendada inimeste finantsvara ja parandada riigi finantsvõimekust. Uue investeerimisskeemiga liitunud isikule avab pank eraldi arvelduskonto, kuhu tööandja suunab iga kuu  5% tema netopalgast.

Tiit Paananen, Skype'i eksjuht

Keskeas inimesed ei tohiks riigi ja ettevõtjate jaoks olla oma karjääri lõpusirgel, vaid hoopis uue alguses. Ümberõppe programm peab olema Euroopa ambitsiooniga ennetav meede, riigi garantiiga ja suunatud ka hetkel hõivatud inimestele.

Raimo Ülavere, koolitaja

Maksude maksmine peaks olema maksumaksja, mitte tööandja kohustus. Kas või osaliselt. Seda tehes tekib inimeses ettevõtja mõtteviis.

Eesti peab minema üle demokraatiale 2.0

Ivo Karindi, Danske Capitali riskijuht

Demokraatia 2.0 võimaldab kõigil kodanikel panustada ühiskonna juhtimisse ja otsuste tegemistesse igal ajahetkel.

Rein Ruusalu, PKF Estonia vandeaudiitor

Tõstame Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) kulutuste taset SKPst ühe protsendipunkti võrra ning seame eesmärgiks TA kulutuste viimise pideva tasemeni 4% SKPst.

Rikkaks saamise õpetus koolis omaette aineks

Raivo Hein, investor

Kui rikkakssaamist õpetataks koolis eraldi ainena, ei raiskaks ootamatult rikkas saanud inimesed oma raha rumalalt ära, ühtlasi annaks see hoo sisse nii ettevõtlusele kui ka kogu majandusele.

Toomas Reisalu, ajakirjanik, SDE

Kui Eesti valitsus võtaks 300 miljonit eurot laenu ja rajaks Tallinna idufirmade arendamise inkubaatori, siis juba paari aasta pärast on meilgi lõpuks olemas IT- ja äpitööstus, mis paneb majanduse õitsema.

Jüri Raidla, advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcousi vanempartner

Selleks, et Eesti oleks edukas ka oma 150. sünnipäeval, peame korraldama radikaalse riigireformi ning asuma selgelt Euroopa Föderatsiooni loomise teele. Riigireformi kesksed elemendid peaksid tagama arenemisvõime pärast euroraha lõppemist.

Tarmo Tanilas, Swedbanki vanem investeeringute juht

Eesti järgmiseks suureks eesmärgiks peaks kujunema tipptasemel haridussüsteemi loomine, sest ilma selleta on pikaajalist majandusedu raske loota.

Autor: Vilja Kiisler, Ken Rohelaan