Gaselli kongress. Mõtle suurelt, ole auahne!

Sõnavõtjad jagasid soovitusi, kuidas gaselli­staatus seljataha jätta ja edasi liikuda, teinekord on kasu isegi pankrotist.

Jüri Mõis: ärist peab oskama ka edukalt välja tulla

Ettevõtja Jüri Mõis märkis Äripäeva Gaselli Kongressil, et parim ettevõttest väljumise käik on avalik aktsiaemissioon, lisaks teeb see ka veel rikkaks. “Mina tean hästi, mis see gasell on. Hansapanga ajal oli kuus kuud järjest nii, et iga kuu lõpus oli pank kolm korda suurem kui kuu alguses. See on tohutult kihvt tunne,” rääkis Mõis.

“Kui on selline tunne, et öö on liiga pikk magamiseks, et tahaks juba hommikut, et asjaga edasi minna – see on õige tunne, siis te olete veel gasellid,” rääkis Mõis Gaselli Kongressil.

Riske tuleb osata maandada. Samas nentis ta, et gasell ei saa olla igavesti, keegi ei jaksa seda. Ja sellepärast peab Mõis oluliseks ka oskust ettevõttest väljuda.

“Gasell võtab ju suuri riske, kogu tema vara ja isiklikud käendused on panditud, tema sõbrad ja lähedased, tema töökoht ja kogu elu on sellega seotud. Kui juhtub mingi rike, siis sa võid kaotada korraga kõik. Tahes-tahtmata hakkavad need mõtted ühel päeval vaevama. Isikliku riskijuhtimisega tuleb hakata varakult tegelema,” soovitas Mõis.

Iga ettevõtja unistus ja parim viis ettevõttest väljuda on tema hinnangul just IPO. “IPO, börsile minek, see on alati kõige parem ja see peaks olema ettevõtja unistus. IPO käigus saab kümne aasta kõige optimistlikuma raha kohe kätte. Ettevõtja mõtleb alati, kas ta saab raha kätte dividendi või IPOga. IPO teeb rikkaks. Mina sain rikkaks, kui Hansapank läks börsile,” märkis Mõis.

Samas lisas ta, et alati äri muidugi ka ei õnnestu ja ärimaht pole samuti alati nii suur.

Teine väljumise võimalus on Mõisa sõnul müük või ühinemine. Kolmas võimalus on ettevõtte pärandamine, kuid ise peab ta seda versiooni halvaks. “Pärandamisega on probleeme. Laste eest ei tohi elu ära elada ja nende elu ette määrata. Laps satub oma isa või ema ärijuhiks pärandamisega,” rääkis Mõis. Tema sõnul pole ka otsustamine sellise variandi puhul kõige parem ja objektiivsem. “Sisuliselt vanaema kulmuliigutamise järgi võidakse otsuseid teha,” tõdes ettevõtja.

Suurettevõtja nentis, et pole kunagi olnud Gaselli TOPis esiotsas, samuti pole ta kunagi teenemärke saanud.

Gasellidel soovitas ta lennata kõrgelt, kuid pani kõigile südamele, et kindlasti tuleb mõelda ka turvalisele maandumisele.

Pankrot võib lõbus olla. Kolme pankrotti läinud ettevõttega seotud olnud Jüri Mõisa sõnul võib pankrot olla päris lõbus.

“Esimene pankrot oli Kodumaja Kinnisvara. 2008. aastal algas majanduskriis, Leedus olid suured riskid ja läkski, kurivaim, pankrotti. Esialgu tahad põgeneda, kuid tegelikult tuleb ise sinna pankrotti sisse ronida. Kahel järgmisel korral olin targem ja see oli päris lõbus,” rääkis ta.

Mõis ütles, et on 34 ettevõtluses tegutsemise aasta jooksul näinud palju kiirelt arenevaid gasellfirmasid. “Olen formaalselt asutanud umbes sada firmat,” märkis ta, kuid täpsustas, et on ise asutanud kaheksa ettevõtet ja ostnud kolm. Maha on Mõis müünud kaks firmat, ühendanud kaks ja pankrotti on läinud kolm firmat.

“Olen endaga seotud firmadega väärteokahtlusi saanud neli tükki. Kõik on põhimõtteliselt olnud samasugused. Me olime aastal 1993 gasellid, arendasime pangasüsteemid nii korda, et saime pangaautomaadid panna esimesena Eestis tänavale. Meile tuli aga kõne Eesti Pangast, et pangaautomaadid on ebaseaduslikud,” meenutas Mõis.

Neile heideti ette seda, et ­automaadis pole kohta, kuhu oma allkiri anda, sest sularahaeeskirjade järgi pidi tol ajal inimene raha saades allkirja andma.

Ossinovski: ebamoraalne maks

“Ettevõtte tulumaks on amoraalne asi,” leidis suurettevõtja Oleg Ossinovski eile Gaselli Kongressil. “See on ju efektiivsuse maks. Tulumaks on üldse ebakõlbeline, sest maksustakse efektiivsemat. Nii ei ole ju mõttekas olla tulemuslik.”

Ossinovski hinnangul on näiteks maamaks loogiline. “Aga ei ole loogiline, et see, kes töötab rohkem, peab rohkem maksma. Loogiline on, et kes rohkem teenib, see peab vähem maksma.”

Ossinovski paneb pahaks, et riik ei suuda küllalt tulemuslikult käibemaksu koguda. “See tekitab ebaausa konkurentsi,” lausus ta. “Ei saa konkureerida sellega, kes teeb kõik maksude võrra odavamalt. Õppige käibemaksu koguma!”

Ossinovski ütles end olevat suur arvete deklareerimise toetaja. “Iga arve tuleb deklareerida, see on kõigile arusaadav. Aga milline võitlus käib, isegi president on arvete deklareerimise vastu. Minu meelest võiks deklareerida ka väiksemaid kui tuhandeeuroseid arveid.”

Tänavu kasumi vähenemist kogenud Ossinovski heidab riigile ette, et see ei võimalda ettevõtjatel suurtes projektides osaleda: “Suured projektid on kõik omavahel seotud, riik Eesti ettevõtjal neist osa võtta ei lase.” Ossinovski tõi näiteks raudtee, kuhu Eesti ettevõtja ei saa raha paigutada, ainult alltöö­võttu saab teha.

EAS: ära küsi raha, küsi teenuseid

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juht Taavi Laur kummutas Gaselli Kongressil kujutluse EASist kui vaid pelgast rahajagajast. “Tihti pole küsimus kapitali kättesaadavuses, vaid hoopis ambitsioonikuses,” ütles Laur, kutsudes ettevõtjaid üles suuremale ambitsioonikusele. “Ennekõike on EAS loodud pakkuma teenuseid, mis on kaugelt rohkem kui rahaline toetus,” sõnas ta.

Lauri sõnul liigub EAS sinnapoole, et ühel päeval on asutuse pakutav teenus nii kvaliteetne, et klient on valmis konsultatsioonitasu maksma. “Kui raha jääb vähemaks, kui 2020 pole Eesti enam mitte (Euroopa Liidus – toim) netosaaja, vaid muutub netomaksjaks, siis peab riigis ikkagi eksporti toetama, st teenus peab ajas muutuma,” märkis ta.

Palju enam kui näiteks 5000 euro suurust starditoetust soovitab Laur väärtustada EASi vahendatavaid teadmisi ja kontakte.

Gasellide rahvusvahelistele turgudele aitamine on Lauri sõnul EASi oluline eesmärk. Enim panustab EAS nimelt kasvuklientidele, kelle hulka gasellid kuuluvad, sest see annab suurima efekti. “Eestist minnakse edukalt Soome või Lätti, aga edasiminekul tekib sageli tõrge, sest see maksab ettevõtjale üksjagu raha,” rääkis Laur.

Käärmann: ärgake, gasellid!

Te olete surnud ja peate tegema midagi tõeliselt eepilist, et ellu ärgata, oli TransferWise’i ühe asutaja Kristo Käärmanni soovitus eilsel Äripäeva Gaselli Kongressil. Gasellina iga kuu mitu korda kasvanud TransferWise laieneb nüüd Käärmanni sõnul umbes 20% kuus. Oma kogemuse põhjal jagas ta gasellidele soovitusi, kuidas oma ettevõttega edu saavutada.

Mõelge suurelt, aga tegelikult mõelge veel suuremalt. Käärmann kirjeldas, kuidas mõnd probleemi lahendades paneb ta oma mõtte kirja, läheb mõneks ajaks eemale, joob kohvi ja tuleb seejärel probleemi juurde tagasi: “Okei, Kristo, nüüd mõtle veel suuremalt!” Tema sõnul on see hea nipp, kuidas seada endale võimatuid eesmärke.

“Oleme kohas, kus tooted on hästi globaalsed. Selleks, et teha järgmist maailma parimat asja, peab see olema vaksa võrra parem kui maailma parim,” rääkis Käärmann. Ta tõi näiteks, kuidas maailmas on paar tuhat mobiilset rahakotti, mis on kõik sama head või natuke paremad kui PayPal, kuid keegi ei tea neist midagi ja nad ei jõua seetõttu kuigi kaugele.

Käärmann meenutas ka teisipäeval Äripäevale antud online-intervjuud, kus talt küsiti, kuidas teenida oma esimesed miljon eurot. “Mõtlesin, et niimoodi ei saa küll ühtegi ettevõtet alustada,” ütles ta. Tema soovitus on mõelda, kuidas inimeste elu ja maailma paremaks teha. Ta tõi näiteks Skype’i ostu, mille puhul sageli räägitakse, kui mitme miljardi eest see osteti. Käärmanni hinnangul tuleks selle asemel mõelda, kui palju see maailmale andis, et on võimalik teha odavaid videokõnesid.

Teil ei ole midagi kaotada. “Kui panete oma hinge ja raha sellesse, mida teete, on suur oht, et te ei õnnestu ja mõne aasta pärast Äripäev kirjutab, et oli gasell, mis tahtis saada maailmakuulsaks, aga siis tegevjuht Mari keeras kõik tuksi. Mis siis! See ei ole asi, mille pärast muretseda. Mujal maailmas ei huvita see kedagi.”

Käärmann tõi võrdluseks Saksamaa, kus on väga vähe idufirmasid, sest seal ei ole inimesi, kes julgeksid riskida. Seal tähendab pankrot seda, et uut äri enam ei tehta. Samas USAs ei võta keegi ettevõtjat tõsiselt, kui ta ei ole kolme äri teinud. Investoriga jutule ei saa, kui ütled, et see on su esimene ettevõte. “Kui sa oled korra pankroti läbi teinud, midagi proovinud, on see okei,” ütles Käärmann. Ta meenutas üht Apple’i tootearendajat, kes ütles, et idufirmad on sündinud ja surnud. “Te olete surnud ja peate tegema midagi tõeliselt eepilist, et ellu ärgata,” pöördus Käärmann gasellide poole.

Minge sinna, kus on teie kliendid. Käärmann pidas seda soovitust natuke poliitiliselt ebakorrektseks, sest alles mõni aasta tagasi kutsuti Eestis talente koju. Tema hinnangul peaks aga ettevõtja paar aastat elama ja olema seal, kus on potentsiaalsed kliendid.

Ettekande lõpetas ta tõdemusega, et gasell on hea olla: “Gasell olla on väga tore, eriti dino­sauruste pargis. Kui teil endal gaselli ei ole, ühinege mõne jooksvaga: meil on 20 vaba töökohta.”

 

 

10 edukamat gaselli aastatel 2010–2012

 koht, nimi, põhitegevusala, põhiomanikud, koos osalusprotsendiga 1. Bikepoint OÜ, mootorrataste müük, Tarvo Kallas 66,67%  2. Talum OÜ, ehitus, Aleksander Mihelson 100%  3. Auricu OÜ, isolatsioonitööd, Rainis Rebane 50%, Tanel Tereping 50% 4. Legerotti OÜ, ehitusmaterjalide müük,  Pavel Apykhin 56% 5. Reval Sport Agency OÜ, spordiagentuur, Arkadiusz Krygier 100%  6. TMT Inseneering OÜ, kliimaseadmete tootmine,  TMT Holding OÜ 100%  7. Baltfarma OÜ, hulgikaubandus, Euroapotheka UAB 100%  8. Rufter Ehitus OÜ, ehitus, Jaanus Runthal 100%  9. Feliton Grupp OÜ, kliimaseadmete paigaldus, Eero Kikerpill 50%, Udo Salutamm 50% 10. ML Eeriksaare OÜ, põllumajandus, Märt Laansalu 100% 

 

 

 

Milline ettevõte pääses tänavu Gaselli TOPi

Tegutsenud vähemalt kolm järjestikust majandusaastat (alates 2010, 12kuulised aastad) ja tegutseb ka praegu.Müügitulu oli 2010. aastal üle 0,1 miljoni euro (k.a) ning 2012. aastal alla 13 miljoni euro.2012. aastaks pidi müügitulu võrreldes 2010. aastaga olema kasvanud vähemalt 50%, olles 2011. aastal suurem kui 2010. aastal ja 2012. aastal suurem kui 2011. aastal.Ärikasum kasvas aastatel 2010–2012 vähemalt 50%. Samas võis 2011. aasta ärikasum olla väiksem kui 2010. aastal, kuid ühelgi aastal ei tohtinud olla kahjumit.