Mari Mets • 11 veebruar 2015

Helsingi linnajuht: tunnelita jääb Soome ääremaaks

Helsingi aselinnapea Pekka Sauri.  Foto: Andras Kralla

Soome jaoks on Tallinna-Helsingi tunnel hädavajalik, et mitte jääda ääremaaks, kuhu Euroopast Rootsi suunduvad kiirrongid enam ei sõida, ütles Helsingi aselinnapea Pekka Sauri.

„Soome vajab hädasti paremat ligipääsu Kesk-Euroopale. Praegu plaanitakse ka kiirrongide liine üle Euroopa, mis kulgevad läbi Saksamaa, Taani ja Rootsi, kuid Soomel on oht jääda ääremaaks. Soome on praegu ligipääsetav maailmale sisuliselt vaid lennukiga. Tuleviku maailma vaadates pole see võib-olla üldse kõige turvalisem viis ligipääsuks,“ märkis Sauri Helsingis tunneli eeluuringu tulemuste tutvustamisel.

Sauri selgitas, et Tallinna ja Helsingi kaksiklinn juba toimib ja seda mitte vaid turistidele ja poodlejatele, vaid just majanduslikus mõttes, sest tööjõud liigub üle lahe väga hoogsalt.

„Laevaühendus pole pikas perspektiivis jätkusuutlik nii suures ulatuses, nagu on tööjõu liikuvus, sest nii kiireid laevu, kui oleks reisijatel vaja, ei saa ehitada ning sellisel määral laevaliikluse kasutamisel ei saa me rääkida eriti rohelisest kaksiklinnast,“ märkis ta.

„Praegu pole kahe linna vahet iga päev liiklemine majanduslikult mõistlik, sest selleks kuluks üle nelja tunni, tunnel võimaldaks seda vahemaad igapäevaselt läbida, töötada ühes linnas, elades teises,“ selgitas Sauri.

Tunnel toob Poola ja Balti turu

Läbi Eesti on Soomel ligipääs ka ülejäänud Baltikumile ja Poolale, mis pole Sauri sõnul praegu väga hea Soome turg.

„See on väga optimistlik projekt, teoreetiline eelarve on realistlik, tasuvusaeg 35–40 aastat on samuti reaalne. Ma ei näe põhjust, miks sellega ei peaks edasi minema. Ajaloo tegemiseks ongi vaja astuda julgeid samme. Tasuvusuuring annab meile projektiga edasi liikumiseks head tööriistad,“ lausus Sauri.

Hetkel kuum