Üha enam töötuid otsib tööd

Artikkel

- Uudised
- Äripäev
- 15. mai 2018 kell 5:13
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üha enam töötuid otsib tööd
Töömess Tartus.Foto: Kristjan Teedema, Tartu Postimees / Scanpix
Statistikaameti andmetel oli töötuse määr esimeses kvartalis 6,8%, aastaga suurenes töötute arv 9000 võrra – selle taga polnud aga töö kaotamine, vaid hoopis mitteaktiivsete inimeste tööotsingud.
Töötuid oli aasta esimesel kolmel kuul hinnanguliselt 47 400 ehk võrreldes 2017. aasta esimese kvartaliga 9000 rohkem, teatas statistikaamet.
"Töötuse määr tõusis 1,2 protsendipunkti, aga mitte hõivatute tööta jäämise, vaid seni mitteaktiivsete inimeste tööotsingute tõttu," märkis statistikaamet. Hõivatuid oli 3700 rohkem ja mitteaktiivseid oli 12 100 vähem.
Olukord püsib hea
2018. aasta esimeses kvartalis kerkis töötuse määr Eesti tööjõu-uuringu järgi 6,8%ni, kuna inimesed osalesid tööjõus aktiivsemalt. Tööhõive samal ajal kasvas, kuid varasemast aeglasemalt. Tööturu olukord ei muutunud siiski halvemaks kui eelmise aasta teisel poolel. Registriandmete põhjal saab väita, et tööturunäitajate suuri kõikumisi selgitab enamjaolt tööjõu-uuringu kvartalihinnangute heitlikkus.
Ilma töövõimereformita suureneks tööjõus osalemine aeglasemalt ja töötute arv kahaneks. Registreeritud töötute arv on alates töövõimereformi käivitumisest kasvanud. Selle aasta nelja esimese kuu jooksul moodustavad vähenenud töövõimega töötud veidi vähem kui kolmandiku Eesti 33 000 registreeritud töötust. Kui jätta kõrvale juhuslikud kõikumised eri kvartalites, siis selget kasvutrendi kogutöötuse määras viimaste aastate jooksul ei ole. Selle taga on reformi õnnestunud ajastus – kui tööjõudu napib, siis leiavad osalise töövõimega inimesed töö kiiremini kui muidu.
Orsolya Soosaar,
Eesti Panga ökonomist
Hõivatuid oli esimeses kvartalis 650 500 ja tööhõive määr 66,6%, mis on 0,3 protsendipunkti suurem kui aasta tagasi samas kvartalis. Tööhõive määr oli endiselt kõrgeim Põhja-Eestis ja madalaim Kirde-Eestis. Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik märkis samas, et hõivatuid lisandus esialgsetel andmetel sektorisse, kuhu kuuluvad tööstus- ja ehitusettevõtted, eelkõige Lõuna- ja Kirde-Eestis.
Ettevõtjad päästsid päeva
Elmik tõi esile, et suurenes ettevõtjate arv, samas palgatöötajate hulk kahanes. Ka Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar rääkis, et hõivet kasvatas nii eelmisel aastal kui ka selle aasta alguses jõudsasti üksikettevõtjate ja töötajatega ettevõtjate arvu suurenemine
Suurenes osaajaga töötajate arv: osatähtsus hõivatute seas oli 12,1%, mis on 1,5 protsendipunkti suurem kui aasta varem, märkis statistikaamet. Esimeses kvartalis oli 8300 osaajaga töötajat, kes soovisid tegelikult rohkem töötada. Vaeghõivatute osatähtsus hõivatute seas suurenes 0,5 protsendipunkti.
Tööjõus osalemise määr (kui suur osa tööealistest olid hõivatud või otsisid tööd) oli 71,4%. See näitaja on endiselt tõusuteel ja oli eelmise aasta esimese kvartali näitajast 1,2 protsendipunkti suurem. Aktiivsus on aastataguse ajaga võrreldes 15–24aastaste seas suurenenud 3,3 protsendipunkti ja 50–74-aastaste hulgas 2,1 protsendipunkti.
Elmik tõi esile, et tööturul mitteaktiivsete arv – need, kes ei tööta ega otsi aktiivselt tööd – langes oluliselt. Mitteaktiivsete hulgas vähenes kõige rohkem õppurite ja pensionäride arv. Mitteaktiivsuse vähenemist soodustab töökäte puudus. Tööjõupuudus oli aprillis äritegevust takistav peamine tegur 22% tööstusettevõtete, 27% teenindusettevõtete ja 40% ehitusettevõtete hulgas, märkis analüütik.
Positiivne uudis nii Eesti tööturu kui majanduse jaoks on Swedbanki vanemökonimisti sõnul aga tööealise elanikkonna kahanemise peatumine. Viimase 17 aasta jooksul alanes tööealiste, 15–74-aastaste, arv ligi 100 000 inimese võrra. "Kas sellel aastal on tegemist ühekordse muutusega või pikemaajalise trendiga, on siiski vara öelda," tõdes Elmik samas.
Tööealiste arvu kasvu soodustas sisseränne. Sisserändajatest ligi pooled olid Eesti kodakondsusega isikud, teistest enam tuli Eestisse Venemaa, Ukraina, Soome ja Läti kodanikke.
Töötajad enesekindlust täis
Töötajad tunnevad ennast tööturul järjest kindlamalt, märkis Elmik. Täitmata ametikohtade arv on tõusuteel. Töötaja algatusel töölt lahkunute hulk suureneb. Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks. "Maksu- ja tolliameti andmetel püsis palgakasv esimeses kvartalis väga kiire. Selle põhjuseks on ilmselt nii ettevõtete paranenud majandustulemused kui ka tööjõupõud," ütles ökonomist.
Tööjõuturg üha elavneb
Esimese kvartali arengud vastasid Swedbanki prognoosile. Sellel aasta kokkuvõttes ootab pank hõivatute arvu kerget tõusu. Kuigi nõudlus tööjõu järele kasvab, on selle pakkumine piiratud, tõdes Elmik.
"Seetõttu ootame vabade ametikohtade arvu kasvu ja tööturult eemal olevate inimeste arvu kahanemise jätkumist. Tööpuuduse määr peaks veidi tõusma tänu töövõimereformile. See aga värbajate elu lihtsamaks ei tee ja sobivate töötajate leidmine on endiselt keeruline," rääkis Swedbanki vanemökonomist.
Hetkel kuum