Ärge jälitage, maksan maksud

„Vaatluse käigus oleme tuvastanud, et Teie korteris viibib pikemat aega isik, kelle elukohaks on märgitud linn Lõuna-Eestis. Juhul kui kõnealune isik üürib pikemaks või lühemaks ajaks Teie korterit või tuba, tuletame meelde, et peate tasuma ka seaduses ette nähtud maksud,“ seisis maksuameti teatises.

Tuvastamata isikuks oli ämm, kes tuli veidi pikemaks ajaks linna, et kunagiste kursusekaaslastega teatris käia ja lapselapsi näha. Jah, nad jälgisid, mis korteris toimub. Kes käib sisse, kes välja, aga mis peamine, kes jääb ööseks. Tõsi, ka varem oli kuulda olnud, et selline asi võib juhtuda. Naabrimees rääkis, et maksuamet käis uurimas, miks tema Saaremaalt pealinna koolikatsetele tulnud õetütar nädalapäevad tema juures veetis. Ning kas kõik maksud on ikkagi tasutud.

Tegu on väljamõeldud olukorraga, kus maksuamet otsustab käsile võtta üürituru, kus liigub endiselt palju musta raha. Selleks, et selgeks teha, kes täpsemalt oma ausalt soetatud korterit kasutab, otsustab amet hakata nn vaatluse käigus tuvastama eluruumide tegelikke kasutajaid. Selline teatis pole heatahtlik hoiatus, see on sissetung. Põhjendus, et kui ei ole midagi varjata, siis ei tohiks ka olla põhjust ägestuda, kõlab sellises olukorras õõnsalt.

Tundub ülepingutatud? Aga just sarnane olukord on tekkinud autodega, kui maksuamet käib parklates varitsemas, kes, kus ja kuidas enda raha eest ostetud autot kasutab, kahtlusega, kas kõik maksud on ikkagi makstud. Kas juriidiliselt on tegu vaatluse või jälitamisega, ei oma mingit tähtsust. See on ebameeldiv, ebaproportsionaalne ja ebamõistlik.

Muidugi pole petturitele mingit õigustust. Maksude maksmine on mitte ainult mõistlik, vaid ka vajalik. Aus enda ja teiste suhtes. See võiks olla uhkuse asi. Arusaamatu on ikkagi see, miks salliti aastaid olukorda, kus tuhandetel inimestel oli seaduslik võimalus maksudest hoiduda, nagu seda sai teha veel eelmisel aastal endale autot firma alt ostes. Praegune lahendus on aga pehmelt öeldes totter. Tegu on seaduseandja ehk lahkuva riigikogu praagiga.

Lahendus on lihtne. Kehtestada üks mõistliku suurusega maks kõigile ettevõtete soetatud autodele. Mis nime all see on, pole oluline. On see siis käibemaksusoodustuse vähendamine või automaks. Kui aga auto kord ostetud ning maksud makstud, võiks omanik, olgu ta eraisik või ettevõtja, teha oma sõidukiga, mida iganes soovib.

Ühtlasi teeks see lihtsamaks nii maksude kogumise kui ka arvepidamise. Maks laekuks auto ostul ning tagantjärgi puuduks vajadus kontrollida, kas ja kuidas autot kasutatakse. Tulemuseks on olukord, kus hundid on söönud ja lambad terved. Ja seda jälitamiseta.