Terve rahvas, eluterve riik

Meie tervishoiusüsteem on kriisis. Ajal, mil meil on ressursse rohkem kui kunagi varem, kannatavad ebapiisavate vahendite tõttu nii patsiendid kui arstid. Plaanilise ja erakorralise riikliku arstiabi kättesaadavus ning kvaliteet on kehvas seisus. Praegune rahapuudus on tülikas, kuid optimismi ei paku ka tulevikku vaatamine. Eesti rahvastiku vananemise tõttu hakkavad haigekassa kulud ületama tulusid juba lähiaastatel. Rahva terviseprobleemide lahendamise pikaajaline eesmärk peaks olema eelkõige uut tüüpi lahenduse otsimine, mis tegeleks haiguste põhjuse kõrvaldamisega.

Igal aastal registreeritakse umbes 80 000 uut südame- ja veresoonkonnahaiguse juhtu. Riskigruppi kuuluvad ka diabeetikud, keda on Eestis ligikaudu 70 000. WHO andmetel moodustab 90% kõikidest diabeedihaigetest II tüüpi põdejate arv. Prediabeet on hinnanguliselt umbes 140 000 inimesel. Kõige kardetuma haiguse diagnoosi – vähi – saab igal aastal üle 8000 inimese.

Oleme osavamaks muutunud surma edasilükkamises, aga me ei ole teinud piisavalt, et kõrvaldada kehasid haigeks tegev põhjus.

Eesti riiklik ennetustegevus keskendub peamiselt kolmele aspektile: tervisespordi olulisuse rõhutamine, pahede (suitsetamine, alkohol) vähendamine ja tervisliku toitumise propageerimine. Viimane on avalikkuse silmis suhteliselt segane ja kindla definitsioonita. Mitmed kampaaniad, kus kutsutakse üles oma menüüsse lisama puu- ja juurvilju ning kiudainerikkaid toiduaineid on küll kiiduväärt, kuid enamasti jääb mainimata, mille arvelt me toidulauda rikastama peaksime.

Liiga palju loomset

Meie toidulaua põhikomponendiks olevad loomsed produktid (liha/kana/kala, muna, piim ja selle saadused) on üsna sarnaste omadustega: kõrge valgu- ja rasvasisaldus, olematu kiudainete sisaldus. Valgud ja rasvad on meile küll teatud hulgal vajalikud, kuid nende kättesaamiseks on hulgaliselt paremaid alternatiive. Seda tõestavad edukalt maailma kõige tervema ja pikema eluea poolest tuntud piirkonnad: Okinawa, Jaapan; Sardiinia, Itaalia; Nicoya, Costa Rica; Ikaria, Kreeka; Loma Linda, California, kus on au sees Eestis unustusehõlma vajunud valgu- ja kiudaineterikkad kaunviljad. Neid piirkondi iseloomustavaks jooneks on elamine vähese loomse komponendiga dieedi peal – valdavalt taimne, vahel kala, harva liha, piimatooted puuduvad pea täielikult.

Täisväärtuslik ning terviklik taimne toitumine seisneb töödeldud toitude, õlide ja loomsete saaduste tarbimise vähendamises, mille arvelt pannakse oluliselt rohkem rõhku köögi- ja puuviljade, kaunviljade (oad, herned, läätsed), teraviljade (nt kinoa, pruun riis, tatar), seemnete ning pähklite tarbimisele, sool on suuresti asendatud erinevate vürtsidega ning kogu menüüd iseloomustab võrdlemisi madal rasvasisaldus. Eesti keeles puudub sellise toitumise kirjeldamiseks täpne mõiste, mille tõttu termineid nagu vegan, vegetariaan ning taimetoitlus kasutatakse tihti sarnaselt. Eetilistel põhjustel adopteeritud vegan-elustiil võib, kuid ei pruugi olla alati tervislik. Ainuüksi seetõttu on paljudel juurdunud arusaam, et taimetoitlus on eelkõige nišiteema. Siiski on tipparstid näidanud näidanud märkimisväärseid tulemusi elustiilihaiguste (sh südamehaigused ning II tüüpi diabeet) ravis, tuginedes teadusuuringutele.

Hõbekuul käeulatuses

Me otsime oma tervise parandamiseks justkui hõbekuuli, imetableti kujul, mil lahendus on olnud kogu aeg meie nina all – toitumine.Toitumine ei kõla küll nii põnevalt kui vähirakke jahtivad nanorobotid ning vastupidiselt farmaatsiatööstusele ei peitu selles miljardeid eurosid, kuid selle tõhususe vastu on äärmiselt raske argumente leida.

Doktor Caldwell Esselstyn (Yale’i lõpetanu, juhtivkardioloog ühes maailma parimas südamekliinikus Cleveland Clinic, kaheksapaadi olümpiavõitja) mõistis patsiente ravides, et tänapäeva meditsiin keskendub suuresti tagajärgedele, jättes tähelepanuta juurprobleemi. Andes oma haigetele minimaalselt kolesterooli alandavaid ravimeid ja kasutades täisväärtuslikku taimepõhist toitumist, suutis ta ravida südamehaigeid enneolematul viisil, mille tõhusust ei suuda näidata ükski teadaolev tänapäeva ravim.

Doktor Dean Ornish (Harvardi lõpetanu, Ennetava Meditsiini Uuringute Instituut asutaja, ajakiri Forbes hinnangul üks seitsmest maailma mõjukamast õpetajast) näitas avalikkusele otsest seost, et üksnes liikumist ja toitumist hõlmava ainulaadse programmiga on võimalik vähendada südamehaigete patsientide kulu keskmiselt 30 000 dollari võrra. Tema väljatöötatud raviplaani  toetab alates 2011. aastast ka USA Medicare.

Doktor Colin Campbell, PhD (biokeemik, teadlane) on olnud toitumisteaduse esirindel üle 50 aasta, olles üle 300 teadusartikli autoriks. Campbelli elutöö on põhiliselt suunatud valkudele – võttes kokku sadu uuringuid, on ta tõestanud, et liigne valk tekitab põletikke ning soodustab vähi arengut.

Südamehaiguste vähendamise edulugusid ei tule otsida pingsalt ega kaugelt ookeani tagant, võib ka vaadata meie põhjanaabrite poole. 70ndatel oli Põhja-Karjalas südamehaigustesse suremus maailmas esikohal. Olukorda lahendama määrati noor raviarst Pekka Puska, kes järgis tollal üsna vastuolulist uuringut, kus leiti esmakordselt rahvusvahelises kontekstis seosed südamehaiguste ning loomsete saaduste tarbimise vahel. Järgnevate kümnenditega tehtud muudatused liha- ja piimatoodete vähendamises ning inimeste aktiivsuse parandamises vähendasid eelpool mainitud haigustesse suremist Põhja-Karjalas ligikaudu 75%.

Aitab viinerimaaniast

Eesti tervishoiu eesmärk peaks olema tervise hoidmine, tuues esikohale praeguse ravimikultuuri asemel toitumise. Selleks peaks olema esmatähtis eemaldada eestlaste toidulaualt loomsete saaduste roll põhikomponendina. Olulisel kohal on kasutada ära arstide usaldusväärsust – tähtsustades toitumise mõju tervisele, võimaldaks see patsientide ravi alustada esmalt korrektuuridega toitumises.

Vaadates minevikku, näeme, et suitsetamine hakkas drastiliselt vähenema 60ndate lõpus, mil paljud riigid tunnistasid avalikult probleemi. Enne seda oli vähe juttu selle kahjulikkusest. Paraku võib minevikust tugevaid paralleele tõmmata tänapäevaga, kus paljud arstid ei suhtu toitumisse tõsidusega, mida see väärib, jättes oma patsientide juurprobleemid tihti tähelepanuta. Arstiteaduskonna programme võiks täiustada selliselt, et lisaks tippteadlastele ja arstidele tuleksid koolist välja tervislikku toitumist propageerivad inimesed.

Lapsed on meie tulevik, nemad eelkõige peavad saama täisväärtuslikku toitu. Lõpetagem viineri ja jogurtijookide maania, mis tihti kodudes ja restoranides võimul on. Võtame eeskuju Eesti koolide suitsetamiskampaaniast ning rakendame mänguteooriat ka toitumisvallas. Koolidel tuleks suurt rõhku panna lõunamenüü täiustamisele ning tasuta piima võiks asendada puuviljadega. Piimatööstus ei pea sugugi sellest kannatama. Kasutades ära oma tootmisvõimekust ja üha enam suurenevat nõudlust taimsete alternatiivide järele, tekitab see soodsa pinnase kodumaiseks innovatsiooniks (piimhappebakterite ning vitamiinidega rikastatud kaerajook?). Eeskujuks võiks võtta näiteks vägagi edukalt eksportiva belglaste Alpro.

Igaüks meist saab olla osa lahendusest edukama ning tervema Eesti loomisel. Korrigeerides oma toidulauda, hääletame oma rahakotiga ning suurendame nõudlust tervislikumate alternatiivide järele, mis omakorda võimaldavad paremat kasvupinda ettevõtluse arenemiseks taimetoitluse sektoris. Samuti võiks eesmärgile kaasa aidata riik, tunnustades täisväärtusliku taimetoidu tervislikkust ning loomsete saaduste tarbimise vähendamise vajalikkust. Liikudes ravimiselt ennetamisele, panustame inimesse. See võimaldaks meie riigil õitseda tänu tervetele ja kuni kõrge eani elujõulistele elanikele ning vähendada emotsionaalselt, füüsiliselt kui ka finantsiliselt rasket võitlust haiguste vastu.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Autor: Kertu Hansen ja Eerik Potter