Päikesejaamade buumist on asi kaugel

04. aprill 2018, 06:00
Päikesepaneelid.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180404/OPINION/180409926/AR/0/AR-180409926.jpg

Seadmete müüjatelt-paigaldajatelt müügipakkumise küsimise põhjal ei saa veel järeldada, kui palju neist üldse kuhugi jõuab ning tegelikkuses päikesejaamade buumist Eestis rääkida ei saa, kirjutab Solar Light OÜ juht Heino Hõbeoja.

Investeerimisotsuseni on müügipakkumise küsimisest tükk maad minna ja suur osa pakkumisi pakkumiseks jääbki. Üldjuhul võetakse hinnapakkumine mitmelt ehitajalt ja ka seejärel ei ole selge, kas jaama üldse ehitatakse, sest hinna põhjal on vajalik korraldada ka finantseerimine.

Elektrilevi liitumistaotluste arv ei ole investeerimisotsuste tegemisele kuigi palju lähemal. Elektrilevi protseduuride korraldus on kahjuks selline, et liitumistaotluse ja tehniliste tingimuste taotluste esitamine on ainus viis eelinfo saamiseks, kas konkreetses asukohas on üldse võimalik jaama võrku liita. Kuivõrd päikeseenergia finantseerimine Eesti elektri hinna ja taastuvenergia toetusskeemiga on õhuke, on plussi jäämiseks jaama võimalik ehitada üksnes asukohta, kus piirkonna tarbimise tõttu on võrk juba piisavalt tugev ja lisainvesteeringuid võrgu tugevdamiseks tegema ei pea. Suurem osa asukohti jääb seetõttu kõrvale. Ühe jaama ehitamiseks sobiva asukoha leidmise kohta tuleb esitada hulk liitumistaotlusi.

Ühe tuuliku jagu päikesejaamu

Müüjate ja võrgupäringute numbrid on suured ja nende pealt järeldati Äripäeva esmaspäevases kaaneloos, et Eestisse on saabunud buum. Tootjana, kes peab raha välja andma ja kindlust omama, et väljaantud raha ennast pika tasuvusaja jooksul tagasi teenib, ma mainitud buumi ei näe.

Artiklis väljatoodud siht rajada päikesejaamu 20–25 MW mahus tähendab investeeringu mahtu 20–25 miljonit eurot. Isegi kui Eesti Energia ehitab lubatud 10 MW, siis ei paista ühtegi päikeseenergeetika investorit, kes riskiks veel 2018. aasta järele jäänud kuude jooksul 15 miljonit eurot mängu panna, kuna lõpptähtajaks mitte valmis jõudes toetusskeemi ei jõua ja jaam on kahjumlik. Eesti aastane elektri tootmismaht on Eleringi andmetel 8000–9000 GWh. Päikesejaamad toodavad sellest ca 10 GWh (ligikaudu 0,1%). Eestis rajatud päikesejaamade aastatoodang on võrdne umbes ühe tuulikuga. Sel aastal tuleb siis pool tuulikut juurde.

Kui investori ootused päikeseenergeetika projekti tootluse suhtes jäävad realistlikule tasemele, teistest taastuvenergia investeeringutest üksjagu allapoole, on võimalik majandamisel plussi jääda. Ja seejuures jääb tükike Virumaad põlevkivi kaevandamisest säästetud.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. April 2018, 15:32

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing