Raha kaotus hakkab tervisele

Uuriti õnne eeltingimusi ja ehkki siin-seal on tulemusi kõlavalt tutvustatud ja nende üle imestatud, ei ole seal just palju üllatavat.

Õnnelik olemine väärib tõepoolest ikka ja jälle tähelepanu, sest inimesi iseloomustab negatiivne kalduvus: halb on inimpsüühika jaoks tugevam kui hea (näiteks tegeleb inimaju negatiivse informatsiooniga umbes kaheksa korda kauem kui positiivsega). Varasemad uuringud on näidanud ka seda, et õnnelikkus on üsna suurel määral enda teha, oleneb valitud eluviisist ja omandatud ning harjutatud mõtteviisist. Ja õnnest oleneb omakorda tervis ja eluiga.

Üle poole sajandi teatakse ka seda, et õnnelik ja terve olemiseks on vajalikud head suhted ja reaalsed kohtumised teiste inimestega. Mis digiajastul paraku vähenevad ja asenduvad pseudokohtumistega.

Töises kontekstis räägiti varem peamiselt sotsiaalsest toetusest. Et inimesel võiks töö juures olla mõni hea sõber, et läbipõlemist aitab lisaks professionaalsele toetusele ja väljakutsele vältida ärakuulamine, emotsionaalne toetus ja väljakutse, võimalus teistega toimuvat läbi arutada ja valideerida (sotsiaalset reaalsust testida). Peaaegu et olulisimaks töölt lahkumise põhjuseks on aastakümneid peetud kehvapoolseid suhteid juhiga.

Viimasel ajal räägitakse äripsühholoogias üsna palju psühholoogilisest kapitalist. Muutuvas maailmas tagavad edu optimism, lootusrikkus, usk oma võimekusse ning plastilisuseks (vahel ka säilenõtkuseks) nimetatud omadus, mis iseloomustab paindlikkust raskustest ülesaamisel.

Sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused on enamikul elualadel üha olulisemad. Inimesed on hakanud lisaks füüsilisele vormisolekule väärtustama vaimset vormi, ka ärikoolitusse imbub üha rohkem meele treenimise elemente (mindfulnessi ja tundetarkuse harjutusi jmt).

Keerulisemad on meie suhted rikkusega. Kombeks on kõnelda eelkõige vaimsest rikkusest, kuid ometi võrdleme oma sissetulekuid meeleldi teiste omadega ning nimetatud uuringu tulemustes mainitud 95 000 dollariline aastasissetulek rahulolu eeldusena tekitab siinmail palju elevust, ehkki ümbritsevad standardid seostuvad oluliselt väiksema sissetulekuga.

Kõige intrigeerivam tundus mulle aga ühest Harvardi uuringu kokkuvõttest silma jäänud väide, et paljud ootamatult rahast ilma jäänud kaotavad ka õnne ja tervise. Pigem näivad varasemad uuringud viitavat teistpidisele seosele – kehvem tervis ja rahulolematus vähendavad toimetulekut ja efektiivsust.

Samas võib turvalisuse kaotamine tõesti psühholoogilist kapitali vähendada. Nii et headesse suhetesse ja õnnelikkusesse investeerimine tasuvad ära igal juhul.

 

Autor: Karin Hango