Igale majapidamisele hõljuv tuulik

2018. aasta suvel kohtus Donald Trump Brüsselis NATO juhtidega, kus ta kritiseeris Saksamaad Venemaalt gaasi ostmises. Trump kardab, et Saksamaa on Venemaa vangistuses. Energiaiseseisvus on tänapäeval väga oluline ja seda eriti veel nelja aastaajaga riikides. Seda seetõttu, et talvel energia puudumisel jäävad inimesed ilma kaugküttest. Sõjaolukorras võib see viia situatsioonini, kus tuleb vaenlasele alistuda ainult energia puuduse tõttu. Eesti aga tunneb uhkust selle üle, et me ei sõltu Venemaa gaasist ning saame suure osa oma energiavajadusest kätte kohalikust põlevkivist.

Kahjuks aga sõjaolukorras Venemaaga, mida iga eestlane kardab, saavad venelased kergleva mänguga meie riigis suure osa meie energia tootmisest peatada. Eesti energia kogutoodangust toodetakse suur osa paaris soojuselektrijaamas Ida-Virumaal. See tähendab, suur osa meie riigi elektrist ja soojusest on sõjaolukorras väga ohus.

Statistikaameti andmetel kulub Eestis 35% kogu energiatarbimisest kodumajapidamistele ehk 11,83 TWh. Sellest omakorda 42,9% ehk 5,07 TWh kulub ainult elektrile ja soojusele. Selleks, et tagada energiajulgeolek, tuleks igal ühepereelamul ja kahepereelamul ise energiat tootma hakata. Korterelamute ja ridaelamute puhul jääks see ülesanne korteriühistu või kohaliku omavalitsuste teha. Kõike seda muidugi taastuvenergia, peamiselt tuule abil. See tagab kõigile kindluse, et kriisiolukorras ei teki energia puudust. Samuti tähendab see seda, et vaenlasel on väga raske meie energia infrastruktuuri hävitada. Tegemist ei ole enam paari soojuselektrijaamaga, vaid tuhandete erinevate ühikutega, mis loovad võrgustiku, mida on pea võimatu hävitada.

Igas majas elav leibkond peaks soetama endale väiksemat sorti tuuliku, mis kataks nende energiakulud. Korterelamud peaks võtma suuremad tuulikud või looma ühise tuulepargi. Uus tuulikute tehnoloogia BAT-tuulikud oleks suurepärane lahendus, mida tuleks kasutada suuremate elamute puhul. Nimelt need tuulikud hõljuvad taevas ning on kinnitatud trossiga maa külge, läbi mille siis tuuakse elekter maale. Nad hõljuvad kaks korda kõrgemal, kui on tavaliste tuulikute kõrgus. See on oluline, kuna sellisel kõrgusel on tuule kiirus tunduvalt suurem ja ka stabiilsem. Samuti ei ole need tuulikud ohtlikud lindudele ega tekita müra.

Neid projekte peaks rahastama riik või Eesti Energia laenude toel. Näiteks annab riik laenu ning küsib laenusaajalt iga kuu summa, mida nad tavaliselt energia eest maksavad.

Mida teha põlevkivitööstusega, kui see energiat enam meile ei tooda? Esiteks on need soojuselektrijaamad väga head alternatiivid, mida saab sisse lülitada tuule puuduse korral. Teiseks tuleks põlevkivitööstus suunata grafeeni tootmisele. Grafeen on ühe aatomi paksune süsinikust kilematerjal, millel on väga palju potentsiaali elektroonika valdkonnas. Grafeenist on võimalik luua akusid, mis on tänapäeva akudest mitte ainult efektiivsemad, vaid ka tunduvalt ohutumad. Praegu kasutusel olevad liitiumakud võivad purunemise tõttu plahvatada. Grafeenakust võib aga noa läbi lüüa ja see isegi ei lakka töötamast. Samuti on võimalik grafeeni kasutada ülijuhina, milles elektrivool kulgeb ilma takistusteta. Kohalik grafeenitööstus aitaks tulevikus alternatiivenergiat hoiustada.

Samuti tuleks luua ka uusi elektrivooluvõrke, kus kaod on tunduvalt väiksemad. Grafeenitööstus meelitaks kindlasti ka uusi ettevõtteid Eestisse, nagu näiteks Tesla.

Taastuvenergia laialdane kasutuselevõtt ja grafeenitööstuse loomine on viis, kuidas Eesti saab tagada oma energiajulgeoleku ja helge tuleviku. Kui investeeringud on ennast ära tasunud, on võimalik, et elektrienergia on tuleviku Eestis kas tasuta või siis on hinnad väga madalad.