Baasintressimäära liiga varajane tõstmine viiks euroala raskustesse

Artikkel

- Arvamused
- Rainer Saad
- 7. märts 2011 kell 6:54
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Baasintressimäära liiga varajane tõstmine viiks euroala raskustesse
Eelmine nädal ütles Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet Frankfurdis toimunud pressikonverentsil, et aprillis toimuval panga järgmisel euroala intressimäärasid arutaval kohtumisel võivad euroala intressimäärad tõusta. Seni rekordmadal baasintressimäär 1%, on püsinud aastast 2009. Veebruari inflatsioon kiirenes eurotsoonis 2,4%-ni ning Euroopa Keskpank tõstis selle aasta infltatsiooniprognoosi 1,8%-lt 2,2%-le. Kui EKP otsustab liiga vara baasintressimäära kergitada, tooks see euroalale lisapingeid.
Eelmisel nädalal tõusis intressimäärade võimaliku tõstmise peale euro kurss järsult teiste valuutade vastu. Tugev euro muudab ekspordi kallimaks ning see võib mõjutada euroala konkurentsivõimet. EUR/USD puudutas möödunud reedel 1,40 piiri ära, mis on viimase 4 kuu kõrgeim tase. Tugevam euro avaldaks mõju ka Eesti ekspordile, kelle peamised partnerid (peale eurotsooni Soome ja Saksamaa) on riigid, kellede valuutad on euro vastu vabaltkaubeldavad: Rootsi, Venemaa, Taani ja Norra.
Kõrgemad intressimäärad muudavad selliste riikide nagu Iirimaa, Kreeka olukorra veel raskemaks kui ka Portugal, kelle 10aastane võlakirjaintress kaupleb praegu 7,50% piiril.
Risk suurenevaks inflatsiooniks on olemas. Eurotsooni inflatsioon kiirenes veebruaris 2,4%-ni, kui nafta ja toiduainete hinnad näitasid järsku tõusu. Nafta hind on kerkinud üle 100 dollari barreli eest ning toiduainete hinnad tõusid möödunud kuul rekordtasemeni. Kui hüppeliselt kallinenud nafta ja toiduainete hinnad välja jätta, oli eurotsooni inflatsioon jaanuaris 1,1%.
Viimane kord tõstis Euroopa Keskpank intressimäärasid 2008. aasta juulis, et võidelda inflatsiooniga, kuigi mitmed makromajanduslikud näitajad viitasid majanduse kokkutõmbumisele. Kolm kuud hiljem oldi sunnitud langetama intressimäärasid, kui finantskriis jõudis haripunkti.
EKP võib oma otsuse langetamisel tugineda ka Saksamaa majanduse arengule. Sakslased kogesid eelmine aasta kahe viimase dekaadi suurimat majanduskasvu.
Euroopa on sarnaselt Inglismaaga ristteel, kus inflatsioon on kiirenenud, kuid liiga varajane intressimäärade tõus avaldaks otsest negatiivset mõju majandusele.
Euroala intressimäärade tõus saab keeruline olema. Ameerika Ühendriigid ei kavatse seda veel niipea teha. Inflatsioon kujutab väikest riski Ameerika majandusele ning selleks, et võidelda kõrge töötusega, kavatseb Föderaalreserv alles 2012. aasta esimeses kvartalis oma rekordmadalaid intressimäärasid tõsta.
Euroopa Keskpank keskendub stabiilsusele maailmamajanduslikus olukorras, kus kõrged nafta ja toiduainete hinnad muudavad majanduskasvu ettevaatlikuks. Intressimäärade tõstmisega võib EKP inflatsiooni vajaliku piirini saada, aga erinevatele euroala riikidele ei mõjuks see praeguses olukorras hästi.
2011. aasta lõpuks võib baasintressimäär Euroopas tõusta 1,5-1,75%.
Hetkel kuum