"Edukas Eesti" tirib laiskusest välja

Äripäev tunnustab avaldamiskünnise ületanud autoreid sõbraliku käepigistusega ning kutsub loo kirjutamiseks arvuti taha istuma neid ärksaid päid, kes pole seni ühel või teisel põhjusel oma ideed arvamuslooks kirjutanud. See on ühelt poolt palju lihtsam, kui võiks arvata – teiselt poolt aga keerulisem, kui pealtnäha paistab.

Kirjapanek on see kõige väiksem vaev. Raskemast alustades: palju neid nn elukutselisi visionääre meie hulgas ikka on – selliseid, kelle põhiline ülesanne ongi päevast päeva Eesti edu üle mõelda. Pigem vähe, mis tähendab, et idee leidmine ja kirjutamine käib tihtipeale väljaspool põhitegevust või n-ö vabast ajast. Lihtsamaks teeb asja aga see, et kui idee on olemas, siis ei ole kirjapanemine enamasti probleem. Kes selgelt mõtleb, see väljendab ka oma mõtteid selgelt. Kuna arvamuskonkursile oodatav lugu on suhteliselt lühike, siis ei tohiks ajafaktor määravaks saada – tegu ei ole ometi doktoritööga.

Siiski sünnib konkursile pakutud idee mitmelgi juhul nabanööri pidi ühendatuna selle valdkonnaga, milles autor päevast päeva tegutseb. See on hea, sest sellisel juhul tunneb autor hästi valdkonda, millest kirjutab. Ta teab, kust king pigistab – ja kujutab ette, missugust kinga oleks tarvis, et kiiremini edasi astuda. Oleme välja öelnud, et laiemate visioonide kõrval ootame hästi konkreetseid ettepanekuid.Tänase ülevaatliku loo valikusse jõudsid need ideed, mis köitsid lugusid hindama palutud ettevõtjate ja analüütikute tähelepanu. On mõneti sümptomaatiline, et enim tähelepanu pälvinud idee pole tegelikult üdini originaalne. Mõte hakata makse ise maksma – kas või osaliselt – on arvamusruumist ühel või teisel kujul läbi käinud ennegi. Teoks pole see saanud suuresti mõttelaiskuse ja inertsuse tõttu. Poliitikud pelgavad teha seadusemuudatusi, mida selle idee teostamine nõuaks – kartuses pälvida liiga suurt avalikku kriitikat ja kaotada populaarsust. Ise maksude maksmisega kaasnev mõtteviisi muutus on määratult suur, mõtteviisi muutmine ise aga valus nagu muudatused kõik

Peame silmas pikaajalist perspektiivi. Poliitikud pole siiamaani Eduka Eesti arvamuskonkursil kuigi aktiivsed olnud. On ehk mõistetav, kui näiteks ministrid arvamuskonkursil üles ei astu: nemad saavad oma ideid niigi n-ö vahetult realiseerida. Pisut kummastav on siiski, et mitte ükski saja ühest riigikogulasest pole vajalikuks pidanud oma ideid selles formaadis tutvustada.

Viimati tõdesime juhtkirjas, et Eesti probleemiks pole kujunemas mitte ideede puudus, vaid eelkõige ideede teokstegijate puudus. Jüri Raidla, Raivo Vare, Toomas Luman ja Erkki Raasuke on aeglaseks ja raskepäraseks kasvanud riiki lihtsustama ja efektiivistama kutsunud juba pikema aja jooksul. Teisisõnu: hulk asjalikke ja produktiivseid ideid hõljub õhus, kuid need ei saa teoks poliitilise inertsuse tõttu.  Äripäev teeb omalt poolt kõik, et tegutsemislaiskade elu võimalikult ebamugavaks muuta ning tuua arvamuskonkursi vahendusel käibele uusi värskeid ideid, mis teevad Eestist eduka riigi pikaajalises perspektiivis.

 

Autor: 1185-aripaev