Karud võivad naftaturul alustada uut pealetungi

2016. aasta veebruari mustemad päevad, mil nafta ja aktsiate hinnad kukkusid, on juba kauge minevik. Madalseisu jõuti 11. veebruaril – S&P 500 indeks lõpetas kauplemispäeva 1829 punktil ning WTI toornafta barrel maksis veidi üle 26 dollari.

Alates sellest on S&P 500 jõudnud uute rekorditeni ning nafta hinnad on enam kui kahekordistunud. Barrel maksab 52,42 dollarit ning S&P 500 kaupleb 2266 punktil.

Presidendivalimistest alates on energiasektor olnud aktsiaturgudel üks parimatest. Energy Selector SPDR börsil kaubeldav fond (ETF) on tõusnud peaaegu 8 protsenti, sest investorid ootavad, et Trumpi administratsioon aitab majanduse kasvama panna. Lisaks sellele on uus president lubanud vähendada makse ja regulatsioone.

Aga üks energiasektori fondijuht, kes prognoosis 2014. aastal alanud nafta hinnalangust, hoiatab investoreid, et nood liiga enesekindlaks ei muutuks.

„See on tüüpiline trendivastane ralli, mida kipub pikaajalisel karuturul (langev turg) ikka ette tulema,“ ütles Shawn Driscoll, kes investeerimisfirmas T. Rowe Price New Era Fund olnud juba 11 aastat. Ta lisas, et nafta on jätkuvalt pikaajalisel karuturul ja hullem ei ole veel möödas.

Discroll, kelle investeerimisfond on viimase aasta jooksul tõusnud 40 protsenti, on nafta ja toorainete osas juba päris pikalt „karude“ (langusele panustajad) poolel olnud. 2014. aasta novembris, mil nafta kauples 80 dollaril barrelist, kirjutas fondijuht, et barrelihind kukub 50 dollarini. Kui hind oli languse ära teinud, siis ta tegi uue prognoosi – 30 dollarit barrelist. Eelmisel jaanuaril ütles Discroll, et nafta kukub järgmise kuu kuu jooksul alla 30 dollari. Lõpuks peaks barrel maksma aga alla 20 dollari.

Tõsi, tema viimane prognoos ei ole täide läinud, aga fondijuht on endale kindlaks jäänud. Ta ütles hiljuti antud intervjuus, et OPECi tootmiskärped on turule lühiajaliselt tuge pakkunud. „Asjad stabiliseerusid kiiremini kui ma arvasin,“ tunnistas ta.

Pikaajalised probleemid on aga jäänud. Nendeks on ülepakkumine ja produktiivsuse kasv. Viimane lubab ettevõtetel, eriti USA kildanafta tootjatel, pumbata madalate hindade juures rohkem naftat. See peaks hindu pikaajaliselt survestama. Kui majanduses ei tule suurt buumi, siis võib strukturaalne pakkumise ja nõudluse tasakaalutus kesta aastaid.

„Ma ei arva, et midagi oleks pikaajaliselt muutunud,“ ütles Discroll. „Me ei arva, et tõus võiks veel kaua kesta. Ma arvan, et nafta jõuab oma tippu esimese kvartali lõpus või teise kvartali alguses. Seejärel on tooraine tagasi supis, kui võib nii öelda.“

Põhiline probleem peitub selles, et nafta hinnatõusu ajal hakkasid paljud USA tootjad oma tootmist uuesti laiendama. USA naftatootmine on praeguseks jõudnud 8,8 miljoni barrelini päevas, lisas fondijuht. See võib aga miljoni võrra tõusta. Venemaa, mille majandus on sanktsioonide tõttu palju kannatada saanud, pumpab iga päev 11 miljonit barrelit.

Samal ajal suurendasid OPECi riigid enne kokkuleppe sõlmimist naftatootmist. Uue kokkuleppe kohaselt toodab Saudi Araabia igapäevaselt 10 miljonit barrelit naftat ning Iraan, mis on nüüdseks USA sanktsioonidest vabanenud, toodab 3,7 miljonit barrelit päevas. Ka Iraak on turge üllatanud – riik, mis peab sõda ISISega, on suutnud oma tootmise tõsta 4,6 miljoni barrelini päevas. „Keegi ei oleks osanud arvata, et nende naftatootmine nii kiiresti kasvab,“ ütles Discroll. OPECi kokkuleppe kohaselt peaks Iraak oma tootmist vähendama 4,35 miljoni barrelini päevas.

„Lisaks sellele on praegu töös mitmeid projekte, millega alustati juba mitu aastat tagasi. Kuna tsükkel on olnud lühike, siis võib tootmine väga kiiresti taastuda ja praegu ongi see juhtumas,“ ütles ta ja lisas, et isegi pankrotis olevad USA tootjad on jälle kaevandamas.

Seega võib öelda, et meid ootab ees strukturaalne ülepakkumine, millele lisandub ka suurem efektiivsus. See võimaldab ka kehvematel tootjatel pumpamist jätkata, sest hinnad ei sunni neid turult lahkuma. Teisisõnu on käimas pikaajaline karuturg, mis kestab tooraineturgudel tavaliselt 10-15 aastat.

Viimased kaks tooraineturu supertsüklit kestsid kumbki 13 aastat – 1968-1981 ja 1998-2011. Nende vahel olnud karuturg kestis aga 17 aastat. Driscoll ütles, et see, mis toimub praegu naftahindadega, on väga sarnane, mis juhtus 80datel.

„1986. aasta juulist kuni 1987. aasta suveni toimus naftaturul suur tõus,“ seletas ta. „Nafta tõusis 10 dollarilt 21 dollarini ning seejärel kukkus tagasi 12 dollarini.“ Hinnad jõudsid lõpuks põhja 1998. aastal, mil hakkas uus supertsükkel.

Tõsi, kui majanduskasv kiireneks, siis tekiks ka suurem nõudlus nafta järele. Ei ole aga kindel, kas nõudlus oleks piisav, et ülepakkumist ära kaotada.

„Inimesed on väga enesekindlad, et hullem on möödas,“ ütles Discroll. „Ma arvan, et nafta hind kukub 2018. aastaks tagasi 30 dollarile. Ma usun jätkuvalt, et nafta hind kukub 13-19 dollari vahemikku.“