Palganumber ei ole värbamisprotsessis kõige määravam

Koolitajate Signe Velbergi ja Kati Tikenbergi sõnul pole aga sugugi palganumber see, mille alusel enamik inimesi ettevõtte või organisatsiooni kasuks otsustavad.

See, mida lisaks palgale töökohas oluliseks peetakse, sõltub konkreetse töötaja mõtlemise eripäradest ja väärtustest. Tööandja peaks enne värbamisprotsessi mõtlema, kuidas ennast tööotsijale kuvada. Selleks peaks ettevõte end väga selgelt positsioneerima, mõeldes läbi, milliseid väärtustest ja tõekspidamistest organisatsioonisiseselt lugu peetakse. Ühelt poolt annab see rohkem aimu sellest, mis iseloomuomaduste ja väärtushinnangutega inimest soovitakse oma kollektiivi kaasata, teisest küljest saab nii paika panna pidepunktid, millega end töömaastikul atraktiivseks teha.

Tänasel päeval on värbamisel olulisem pöörata tähelepanu just inimese tõekspidamistele, mitte teadmistele ja oskustele. Viimaseid on alati võimalik juurde õppida, küll aga on raske muuta inimese maailmavaadet ja väärtushinnanguid.

Rahulolevate ja ettevõttesse panustavate töötajate leidmine pole peale väärtuste kaardistamist enam sugugi nii raske, sest nii toimides on võimalik üles ehitada konkreetne värbamisstrateegia, mille fookuses on soovitud sihtrühm.

Oluline on aga mõista, et pärast õige inimese värbamist ei saa jääda käed rüpes ootama, et inimene ise end motiveeriks ettevõttesse pikemalt panustama. Selleks, et töötaja oleks motiveeritud ja ta potentsiaal saaks avalduda, tuleb talle pakkuda töökeskkonda, mis arvestab tema vajaduste ja eripäradega. Tuleb õppida inimestest paremini aru saama.

Üks viis selleks on erinevate generatsioonide analüüs. See võimaldab paremini mõista inimeste käitumist ja tolereerida erinevusi. Inimese pühendumus on otseselt seotud tema töösooritusega ja seeläbi ka kogu organisatsiooni tulemuslikkusega. Õppides inimesi „lugema“ ja nende vajadustega arvestama, suudame leida vajaliku ühisosa organisatsiooni ja inimese vahel. Just see on pikaajalise koostöö aluseks.