Pankrotimeister vs. ühisrahastus, esimene raund

Äripäev kirjutab tänases kaaneloos juhtumist, kus kaks firmat läksid kohe pärast  Investly ühisrahastusplatvormist raha saamist pankrotimeistri kätte. Nüüd on arved maksmata ja tegemist pole väikeste summadega – suurusjärk on 50 000 ja 75 000 eurot. Investly on juhtumi pärast negatiivse tähelepanu all, aga Äripäev pigem tunnustab ettevõtte samme kui näitab näpuga.

Ühisrahastuse populaarsuse juures võib ainult imestada, et hapusid asju nii harva ette tuleb. Eelmine juhtum, kui Investlyle võlgu jäänud firma tankisti kätte liikus, jäi kahe aasta taha. Investorite rõõmuks olid summad siis väiksed, samavõrra ka kaotamisvõimalused.  Vesi Investly veskile on olnud see, et eestlased on üldiselt korralik arvete tasuja rahvas ja mustad lambad saavad kauaks sildi kaela. 

Ärid võivad mitmel põhjusel raskustesse sattuda, kas osutub mõni otsus valeks, muutuvad tingimused või veab partner alt. Seega ei saa investor üheski ühisrahastusportaalis eeldada, et iga rahapaigutus loodetud summa kavandatud ajal koju kätte toob. Tööõnnetuste kõrval võib ette tulla ka planeeritud tegevust. Kui selle juhtumi juures midagi halbadele kavatsustele viitab, siis on see kiirus, millega firmad pärast rahastamist omanikku vahetasid. Kahtlustele kinnitust leida pole aga lihtne, kui väga seda ka leida tahta.

Kui võlgu jäänud firmad ostnud pankrotimeister süüdistas Investlyt selles, et ta temaga kokkulepet otsimata kohtusse läks, siis ettevõtte ja ühisrahastuse mainele tuleb see ainult kasuks. Umbes nagu signaal, et meie terroristidega läbi ei räägi ja pantvangide eest lunaraha ei maksa. Punkt. Hoiab järgmised katsetajad eemal.

Jah, see tuleb investoritel kinni maksta, eriti kui pankrotimeistri käest lõpuks ikka midagi väga võtta pole. Aga kas see on ka temaga tehtavast diilist kallim, pole sugugi kindel. Lisame siia ju selle mittemateriaalse poole ka.

Investorile on raha kaotus muidugi valus, aga vajalik kogemus. Tuletab meelde investeerimise klassikat munadest ja korvidest. Kui selle reegli järgi on käidud, korvab mujalt saadud kasu selle kaotuse.

Mõnekümne euro pärast keegi väga rahmeldama ei hakka. Selle juhtumi summa kõigi investorite vahel ära jagades saame keskmiseks n-ö pikaajaliseks investeeringuks 500 eurot, piisavalt mõjus hoiatusmärguanne. See on aga lihtsalt matemaatika, tegelikkuses oli sadade mikroinvesteeringute kõrval mängus ka üle 10 000 euro ulatuvaid panuseid. 

Kui investorid midagi Investlyle ette heidavad, siis on see suhtlemine. Investor tahab loomulikult võimalikult täpselt teada, mis stsenaariumid tema rahale terenduvad. Teisalt võib ka Investlyst aru saada, kui ta piirdub napi teatega, et asi on kohtus. Stsenaariumid alles kujunevad ja tõendusi otsitakse. Kindel on vaid see, et kiiret lahendust see ei tähenda.

Kas see juhtum häbimärgistab ühisrahastust? Selleks ei näe küll piisavat põhjust. Kindlasti hajutab see eufooriapilve, mis edulugude tuules ühisrahastuse kohal hõljub. Realistlik pilt pole aga midagi halba. Kui Investly oskab selle põhjal firmade hindamisel mingi mõõdiku juurde sättida, oleks see talle puhas plusspunkt.