Valmistume värbama maailma parimaid

Eesti konkureerib rahvusvaheliselt tööturul helgemate peade pärast. Lähiaastatel on plaanis värvata siia tööle 8000 välisspetsialisti, kuid nende siia meelitamise muudab keeruliseks bürokraatia ning välismaalaste suhtes umbusklik ühiskond.

Äripäev leiab, et kui me soovime värvata Eestisse tööle maailma parimaid spetsialiste, siis peame me neile riigi ja ettevõtjate koostöös pakkuma ka maailma parimaid tingimusi eneseteostuseks.

Riik plaanib järgneva kolme aasta jooksul kulutada välisspetsialistide Eestisse meelitamiseks 10 miljonit eurot. Majandusminister Urve Palo kinnitusel on lisaks turundustegevustele kavas selle raha eest parandada avalike teenuste kättesaadavust, arendada kaasamisteenuseid välis­spetsialistide peredele ning tõsta ettevõtjate teadlikkust.

Kui vaadata, millise bürokraatliku kadalipu peab välistöötaja praegu Eestisse tööle tulemiseks läbima, siis on kõik ministri poolt välja öeldud tegevused vägagi vajalikud. Riigi ülesanne saab olla eelkõige nende kohati aegunud protseduuride lihtsustamine. Miks peaks Eestisse tööle tulev spetsialist enne viisa saamist tõendama siin elukoha olemasolu? Kuidas ta saakski endale reaalse elukoha hankida enne siia jõudmist? Ehk piisaks siinse tööandja garantiikirjast? Ka ingliskeelne asjaajamine on paljudele ametnikele endiselt ületamatult keeruline ning nii võib välistöötaja Eestisse tööle tulemisest loobuda juba pärast esimesi edutuid katseid bürokraatiatihnikust läbi murda.

Eesti ühiskond tervikuna on välismaalaste suhtes küllalt umbusklik. Me ei ole välismaalastest kolleegide ja naabritega harjunud ning pole päris kindlad, kas tahamegi harjuda. Sellised kohalike elanike jaoks elementaarsed asjad nagu korteri üürimine, perearsti leidmine, lapsele kooli või lasteaia valimine võivad välistöötaja jaoks ületamatult keerulisteks osutuda. Kindlasti on siingi palju, mida riik saaks ära teha, kas või ingliskeelset haridust pakkuvate koolide-lasteaedadega seoses, kuid isegi olulisem on tööandja ja kolleegide toetus.

Välismaalasest kolleeg võib asutuse meeskonnale palju anda. Ta toob endaga kaasa mujal omandatud kogemused ja teadmised ning unikaalse vaate asjadele, kuid teisalt sunnib ka kogu asutust endaga arvestama. Eestis ei ole palju ettevõtteid, mis on oma asjaajamises läbivalt ingliskeelsed ja rahvusvahelised ning kuhu piiri tagant värskelt värvatud töötaja kohe valutult sisse saab elada. Enamasti nõuab uus välismaalasest kolleeg suuremat või väiksemat töökeskkonna ja harjumuste kohandamist ka kõigilt ümbritsevatelt. Suuremates ja paljude välistöötajatega ettevõtetes on enamasti olemas spetsiaalselt nendega tegelevad töötajad, kuid väiksemates on ilmselt mõistlik kokku leppida, kes esimestel Eestis viibimise kuudel uuele kolleegile toetusisikuks saavad.

Kasvav tööjõupuudus ja vananev elanikkond on vaieldamatud faktid. Võõrtööjõu värbamine Eestisse on vältimatu, ning kui juba, siis tasub siia meelitada parimaid. Meil ei ole pakkuda suurepärast kliimat, vapustavat kultuurielu, metropolide võimaluste paljusust ja suurepäraseid transpordiühendusi muu maailmaga. Me saame pakkuda asjaajamise lihtsust ja häid võimalusi eneseteostuseks, teeme seda.