Investorid söönud, Tallink terve

Tallink teatas eile, et kavatseb Rauma Marine Constructionsilt tellida uue kiirlaeva Tallinna–Helsingi liini jaoks. Uue meresõiduki maksumus on 250 miljonit eurot ning seda finantseeritakse suures ulatuses pangalaenuga. Laev valmib 2021. aasta lõpuks või 2022. aasta esimestel kuudel. Lisaks teatas laevafirma nädalapäevad tagasi, et suurendab investoritele väljamakstavate dividendide hulka.

Äripäeva hinnangul on Tallinki viimased otsused tervitatavad, sest raha ei tohi niisama kontol seista. Samuti on laevaettevõte investoritele näidanud, et vahenditega osatakse ümber käia vastutustundlikult, mis annab põhjust firma osanikuks hakata ka teistel.

Tallink on oma reisijate, kaubaveoühikute ning üleveetavate sõiduautode hulka Tallinna–Helsingi liinil pidevalt suurendanud. Nii kasvasid need numbrid ka selle aasta teises kvartalis vastavalt 2,2; 8,3 ja 2 protsenti. Ühtlasi on Tallinna–Helsingi liini puhul tegemist Tallinki kõige kasumlikuma suunaga.

Kuna laev valmib alles kolme aasta pärast, ei pea investorid muretsema, et 80 protsendi ulatuses selle katteks võetav laen mõjutab kuidagi nende dividenditootlust. Tallinki juht Paavo Nõgene kinnitusel tuleb raha ehitajale tasuda alles laeva valmimisel. See tähendab, et seni saab ellu viia nädalapäevad tagasi väljakäidud rõõmusõnumit, mis lubab investoritele tuleval aastal ühe aktsia kohta 7sendilist dividendi. Ühtlasi tähendab see seda, et vabanevat raha ei koguta kontole, vaid see makstakse targema alternatiivi puudumisel see omanikele välja.

Kuigi Tallink on oma dividendipoliitikat viimase poole aasta jooksul mitu korda muutnud, ei pea Paavo Nõgene kinnitusel investorid neile tehtavate väljamaksete pärast muretsema ka pärast uue laeva saabumist ning ostusumma tasumist. Viimati paika pandud dividendipoliitika näeb ette vähemalt 5 senti aktsia kohta, mis tähendab tänaselt hinnatasemelt pea 5protsendilist dividenditootlust.

Tulevikku vaadates peaks investoritele lootust andma ka fakt, et praegu kaupleb laevafirma aktsia allpool oma raamatupidamislikku väärtust ehk tõusupotentsiaali peaks just kui jaguma. On vähetõenäoline, et kui päevakorda peaks taas kerkima võimalik ülevõtmine, loobuks praegune suuromanik Infortar oma osaluse eest väiksema summa eest kui raamatupidamislik väärtus. Riskide maandamise ning tugeva kapitaliseerituse jätkumise kohta annab aga lootust fakt, et pidevalt vähendatakse võlgu – nii suudeti eile, pärast laevauudise ilmsikstulekut tagasi maksta 2013. aastal emiteeritud ja Oslo börsil noteeritud 120 miljoni euro suurune tagamata võlakirjaemissioon.

Paavo Nõgene kinnitusel Tallink ühegi laeva müüki ei plaani. Juba praegu on Tallinna–Helsingi liinil ainuüksi neil ühes päevas kuus väljumist. Kiirlaevadele lisanb seitsmenda väljumise Tallinki kruiisilaev Silja Europa ning samal ajal pakuvad Eesti ja Soome vahel liiklemise võimalust ka konkurendid Viking ja Eckerö Line. Viimased, tõsi küll, väiksema sagedusega. Sellegipoolest tekib küsimus, kuhu mahub uus laev? Seda eriti kontekstis, kus Eestisse saabuvate soomlaste koguarv on vähenenud – ütles ju Paavo Nõgene septembri lõpus Eesti Päevalehele, et kuni alkohholiaktsiis pole langetatud Lätiga samale tasemele, pole oodata ka olukorra paranemist ning ühel hetkel võib see mõjutada ka Tallinkit.

Kuna uut laeva finantseeritakse 80 protsendi ulatuses laenurahaga ning Nõgene kinnitusel ei teki Tallinkil tugeva kapitaliseerituse tõttu raha saamisega probleemi, tuleb siiski arvestada majandusolukorra võimaliku halvenemisega.

Samuti on selge, et keskpangad asuvad ühel hetkel intressimäärade tõstmise kaudu laenuraha kallimaks muutma. Seega on keeruline prognoosida, millise hinnaga planeeritud laen lõpuks tegelikult saadakse. Veel pikemas perspektiivis tuleb aga arvestada Tallinna–Helsingi tunneliga, mis oleks laevafirmale otsene konkurent. Tõsi, laevapark on uus ning seetõttu ei tohiks ka vajadusel ärist väljumine keeruliseks osutuda.