Kuhu kaovad laevadel tekkivad jäätmed? Green Marine on 15 aastat Läänemere eest hoolitsenud

Artikkel

- Juubel
- Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected]
- 23. jaanuar 2019 kell 10:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuhu kaovad laevadel tekkivad jäätmed? Green Marine on 15 aastat Läänemere eest hoolitsenud
Juba 15 aastat laevadele kompleksset jäätmekäitlusteenust osutav Green Marine AS on partnerite seas hinnatud koostööpartner, kelle eesmärk on hoida meie meri ja rannad puhtaina. Jäätmekäitus ei saa olla midagi müstilist ja arusaamatut, see peab olema läbipaistev ja kontrollitav tegevus kõigis etappides, nendib ettevõtte juht Carl-Jüri Piht.
Green Marine on ühelt poolt Tallinna Sadama tütarettevõte, teisalt partnerettevõte, kes osutab teenust kõigile sadamaisse sisenevatele laevadele.
"Oleme public-private-partnershipi tüüpi ettevõte, mille loomise vajadus tekkis Eesti astumisega Euroopa Liitu, kus tuli lühikese aja jooksul sadamate keskkonnaalased kohustused viia vastavusse Euroopa Liidu direktiividega. Merekeskkonna alalhoiu mõttes peavad sadamad kindlustama kõigile saabuvatele alustele laevajäätmete vastuvõtmise teenuse,” selgitab Piht.
Tallinna Sadama gruppi kuuluv Green Marine osutab jäätmekäitlusteenust Tallinna sadamaid külastavatele kruiisilaevadele. Fotol Green Marine juhatuse liige Carl-Jüri Piht Tallinna Sadama kruiisilaevade kail, kus Green Marine teenindas parajasti sadamas seisnud kruiisilaeva Adventure of the Seas, mille omanikfirma on maailma suuremaid ja tuntumaid kruiisifirmasid Royal Caribbean International Ltd. Royal Caribbean Internationali peakontor asub USAs Florida osariigis Miami linnas.Foto: Raul Mee
Mereriigi esindajana oleme kõik teinud mõne laevareisi ja teame, et meist jääb alati igale laevale midagi maha. Lisaks tekivad laevadel ju jäätmed nende enda ekspluatatsiooni käigus – õlisegused jäätmed laevamehhanismide ja -seadmete teenindamisel, laevakütuse separeerimisest ja muudest tehnilistest toimetustest. Kõik need ohtlikud jäätmed tuleb ohutult maismaale tuua ja keskkonda säästvalt käidelda. Kruiisi- ja parvlaevade nii-öelda pidulikum pool on ju suunatud kõrgendatud tarbimisele ja seega võib vaid ette kujutada, kui palju jäätmeid tekitab näiteks 4000 sõitjaga pardal mitmekorruseline kruiisilaev oma poe-, restorani- ja spaatänavate ning reisijaid teenindava meeskonnaga.
2015. aastal andis Rootsi kroonprintsess, Victoria, Eesti ettevõttele Green Marine üle tunnustuse “Läänemere sõber”. Ettevõte on kõigi juhtivate kruiisifirmade poolt sertifitseeritud ja tunnustatud keskonnasäästlik koostööpartner.
Carl-Jüri Piht
Green Marine juht
Kahtlemata järgivad kõik kruiisilaevad rangelt merekeskkonna alalhoiu nõudeid. Kruiisilaevadel on oma keskkonnaohvitserid, kes vastutavad selle eest, et kogu laeva keskkonnateenindus oleks kooskõlas kõrgendatud keskkonnanõuetega, mis muide ületavad mitmeti ISO standardi regulatsioone.
Samuti kontrollitakse laevadelt üle antud jäätmete käitlust väga tähelepanelikult ka maismaal, kus keskkonnaohvitserid inspekteerivad Green Marine jäätmekäitluskohti ja dokumente, sealhulgas jäätmekäitluslube, komplekslube ja isegi kasutatava autotranspordi tehnilisi andmeid – mootorite nn euro-5 nõuetele vastavust. Kõik esitatavad dokumendid peavad loomulikult olema esitatud inglise keeles.
Green Marine töötab kõigis ASi Tallinna Sadam sadamates, kuid põhirõhk on mõistetavalt suurema käibega sadamatel ehk Muuga, Paldiski Lõuna- ja Vanasadamal. Kuuludes keskkonda alahoidvasse Põhjala regiooni, on Green Marine töökorraldusega tutvumas käinud nii Soome, Rootsi, Norra kui ka Läti ning Leedu sadamate esindajad, kes kõik on tõdenud, et ettevõtte ülesehitatud teenus rahuldab ka väga nõudlike klientide ootusi ning on tänastele nõuetele igati vastav. Oma tegevuse eest on Green Marine saanud hulgaliselt tänukirju ja positiivset äramärkimist nii partneritelt, klientidelt kui ka riigilt.
Inimeste keskkonnateadlikkus kasvab iga aastaga silmanähtavalt
"Ei saa öelda, et jäätmete maht aastatega oleks vähenenud, küll aga on jäätmete ettevalmistus käitlemiseks muutunud üha korrektsemaks ning laevafirmad oskavad hinnata sorteerimise olulisust. Eraldi sorteeritakse toidujäätmed, klaas, kartong, plast ja puidujäätmed. Sageli purustatakse klaastaara juba laeval, samuti antakse kartong ja papp üle kokkupressituna. Samuti on tänapäevastel laevadel spetsiaalsed seadmed reovee esmaseks käitlemiseks. Biolagunevad jäätmed kogutakse laevadel konteineritesse ja hoitakse nullkraadises hoidlas. Alati on teistest jäätmetest eraldatud kõik ohtlikud jäätmed, sh vanad luminestsentslambid, aegunud signaalraketid, värvide ja kemikaalide anumad, aegunud ravimid jm. Tihti on laevades jooksvalt käsil ka mõne kajuti või söögikoha remondi- või uuendustöö, kus tekivad ehitus-lammutusjäätmed,” räägib Piht ja lisab, et tal on tegelikult rõõm tõdeda, et inimesed muutuvad aina keskkonnateadlikumaks ning sageli käivad reisijad ise laevaperelt uurimas, kuidas ja kuhu laeval tekkivad jäätmed sadamast edasi saadetakse.
Tallinna Sadamas ei pea laev otsima iga jäätmeliigi jaoks eraldi käitlejat. Saates enne sissesõidusadamasse saabumist teate informatsiooniga äraantavatest jäätmetest, saab laev siin kõik vajalikud teenused. Meie töö käib nagu ka sadama enda töö, ööpäev ringi, 24/365. Ettevõttel on mitusada kast- ja presskonteinerit, millest paljud sõidavad laevadega reisil kaasa, paakautod, pumbasüsteemid, tõstukid ja palju muud, et laevu kiiresti ning mugavalt teenindada. "Kõik meie 35 töötajat on keskkonda ja partnerlust kõrgelt hindavad suurepärased spetsialistid!” räägib Piht oma meeskonda kiites.
Alati annaks rohkem jäätmeid taaskasutada
Green Marine’i teine juhatuse liige Aivar Sülla räägib, et praktiliselt oleksid kõik jäätmed taaskasutatava ressursina ühel või teisel moel uuesti kasutusse kaasatavad, kui nad ei puutuks kokku biolagunevate jäätmetega. "Ka eraldi kogutud biolagunevad jäätmed on vajalik tooraine biogaasi tootmiseks, ent tavajäätmed segamini toidujäätmetega ei võimalda taaskasutust ega biogaasi tootmist. Vaid jäätmete tekkekohas sorteerimise oluliseks pidamine, olgu selleks kodumajapidamine, töötlev tööstus või teenindusettevõte, võimaldab tuua alla ka jäätmekäitluse kiiresti kerkinud hindasid.“ Tema sõnul oleksid korteriühistud kindlasti huvitatud mõtlemast, kuidas koguda oma liikmetelt taaskasutatavat ressurssi, mida oleks võimalik taaskasutussüsteemi müüa, kui oleks sotsiumi tellimus selline süsteem üles ehitada. Muidugi nõuaks see korralike jäätmemajade võrgu loomist, hoolikat sorteerimist ja elanike teadlikku suhtumist. Elu on näidanud, et võimalus reaalselt kasu teenida panebki inimesed rohkem selles suunas tegutsema. Selline võiks olla ideaalis meie tulevik jäätmemajanduses. Green Marine’il on näidata jäätmete taaskasutamise vallas suurepäraseid numbreid, juba 2016. aastast on taaskasutusse suunatud üle 80% nende kogutud jäätmetest.
Abikäsi nii õppustel kui ka reaalsete õnnetuste puhul
Rääkides jäätmekäitlusest ei saa üle ega ümber ka valdkonna tänapäevastest innovaatilisest lahendusest. 2010. aastal valmis ettevõttel koostöös mitmete inseneride koostööna õliseguste jäätmete käitluskeskus ja mõned aastad hiljem ka vanaõlide käitlemise kompleks. Nende tehniliste ja tehnoloogiliste võimaluste loomine on toonud kaasa koostöö peale laevandusfirmade ja sadamaoperaatorite ka paljude teiste transpordi- ja tööstusfirmadega, kütuseterminalidega ning partneritega lähiriikidest. Green Marine osaleb regulaarselt rahvusvahelistel reostustõrje ühisõppustel „Puhas meri” ja on alati valmis osutama igakülgset abi päris reostusjuhtumite puhul.
"Meie edu faktoriks on järjepidev arendustegevus ja uute eesmärkide seadmine,” möönab Piht. Viimase nelja aasta jooksul on ettevõte teinud investeeringuid rohkem kui kahe miljoni euro ulatuses, kaasajastades transpordi- ja kogumisvahendite parki, täiustades erinevate jäätmeliikide käitlemise tehnoloogilisi lahendusi ning laiendades oma tegevuse geograafiat. Green Marine’is on juba pikka aega kasutusel ühtne elektrooniline juhtimissüsteem, kus kõigis transpordivahendites on tahvelarvutid, kuhu edastatakse ettevõtte dispetšerteenistuse poolt operatiivselt töökäsud ja kuhu autojuhid sisestavad teostatud tööd. See võimaldab igal ajahetkel omada ülevaadet mitte ainult klienditeenindusest, vaid ka vastuvõetud jäätmete liikidest ja kogustest. Ikkagi on Green Marine’i põhikliendid sadamasse saabuvad laevad.
"Peame oma tööd tegema delikaatselt ja kliendi põhitegevust toetavalt. Töötame sageli kõrgendatud ohuga turvatsoonides, kus toimuvad ohtlike kaupade laadimisoperatsioonid, või aladel, kus liiguvad suured inimrühmad. See nõuab mitte ainult liikluseeskirjade järgimist, vaid ka empaatiat, tähelepanelikkust, täpsust ja kannatlikkust. Seame oma töös alati esikohale inimeste, klientide ja sadama ohutuse – pakume ikkagi vaid tugiteenust!”
Green Marine on Eesti Jäätmekäitlejate Liidu liige ning osaleb aktiivselt ühises koostöös keskkonnalaste juriidiliste regulatsioonide ajakohastamise protsessides. Roheline mõtlemine on Green Marine’i töötajate südameasi.
13 fotot
TASUB TEADA!
Green Marine AS omanikud: AS Tallinna Sadam (51%), NT Shipping & Trading OÜ (24,5%) ja Konakt Investeeringute OÜ (24,5%).
Töötajaid: 35
Kogutud jäätmete taaskasutuse protsent: üle 80%
Kliendid ja partnerid: ASi Tallinna Sadam sadamad, teised Eesti sadamad, laevandusfirmad ja sadamaoperaatorid, politsei- ja piirivalveamet, Eesti kaitsevägi nii merel kui ka maismaal, Eesti Energia, raudteeettevõtted, naftaterminaalid, autode teenindus- ja remonditöökojad, ehitusettevõtted jt.
Tunnustused: kantud 2012. aastast ESPO Green Guide’i hea praktika raamatusse, pälvinud aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte tiitli, 2014. aastast Euroopa Komisjoni keskkonnasõbralike ettevõtete nimistus.
2015. aastal andis Rootsi kroonprintsess Victoria Green Marine’ile üle Läänemere sõbra tunnustuse.
Ettevõte on kõigi juhtivate kruiisifirmade poolt sertifitseeritud ja tunnustatud koostööpartner.
Hetkel kuum