Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laenud ja maksutõusud või majanduskasv?
Õpetajate palganõudmised ja sellega kaasnevad streigid on Eesti järjekordsele teelahkmele viinud, kirjutab tänases Äripäevas väikeinvestor Rene Ilves.
Täna tuleb valida, kas jääda senise poliitika juurde ning tõsta õpetajate palku järgmise aasta alguses sellises mahus nagu peaminister ja haridusminister on lubanud või peab riik tõstma õpetajate palku kohe ja veelgi rohkem täiendavate maksude kogumise või hoopis laenu võtmise arvelt – ametiühingud ja sotsialistid nõuavad just viimast.
Esimest valikut on Eesti kasutanud tänaseni – riigitöötajate palk kasvab siis, kui seda võimaldavad erasektori poolt riigile makstavad maksud ja muud eelarvetulud. Ehk majanduskasv. Selline poliitika on hoidnud Eesti riigi rahanduse korras, toonud siia palju investeeringuid, loonud kümneid tuhandeid töökohti ja loonud pinnase elukvaliteedi tõusuks.
Teine tee on Eesti jaoks tundmatu, kuid mitte meie Euroopa naabritele. Täna on absoluutselt kõik Euroopa riigid hädas suure võlakoormusega, isegi meie eeskujuks olev Soome. Ka nende puhul sai kõik alguse pisiasjadest. Ametiühingud korraldasid streigi, valitsus andis järgi, riigi võlg kasvas pisut. Järgmine aasta kordus sama. Väikestest järeleandmistest on tänaseks kokku saanud suur võlamonstrum, mille peavad lõpuks kinni maksma järeltulevad põlved suurema maksukoormuse näol.
Käesoleval nädalal toimuvaid streike võib liigitada kaheks. Õpetajate streik on korrektselt vormistatud ja mulle on see inimlikult mõistetav – ühiskonna arengu seiskohalt väga olulist osa täitvad inimesi soovivad oma elatustaseme tõusu. Kõik soovivad ju palka juurde saada, kuid õpetajate õigustatud nõudmisi varjutab streigi teine külg.
Nimelt terve hulk streikijaid ei saa ise aru, millised on nende nõudmised ning loodan siiralt, et tegemist on kõigest opositsioonis olevate vasakpoolsete sotsialistide ja keskerakondlaste poolt motiveeritud aktsioonidega – näiteks jääb mulje, et sotsialistide noortekogu endine peasekretär Peep Peterson on tänaste streikide üks arhitekte. Või näiteks kas on keegi, kelle arvates seisavad Narva ja Tallinna ühistransport ilma Edgar Savisaare käsuta?
Kui nende nõudmiste taga on Eesti riigi iseseisvusele vaenulikud jõud, on olukord palju hullem – meenutan, et alles hiljuti nõuti Aktuaalse Kaamera eetris vene keele kehtestamist riigikeelena ning veidi hiljem lubasid energeetikute ametiühingute juhid elektri tootmisvõimsuseid vähendama hakata.
Sotsialist Peep Peterson on öelnud, et täna on rahvas valmis olulisteks maksutõusudeks, et selle arvelt suurendada riigiametnike palku. Enne eelmisi valimisi lubasid sotsialistid kehtestada automaksu, kinnisvaramaksu ja astmelise tulumaksu, kusjuures keskmise inimese tulumaks sooviti tõsta 26%. Täpselt aasta tagasi toimunud riigikogu valimistel nad selleks rahva mandaati ei saanud.
Kutsun üles õpetajaid mõistlikkusele ja leppima järgmisel aastal ministri poolt välja pakutud palgatõusuga. Ärme sea riigieelarvet veel suurema surve alla, kui see on juba täna. Haridusvaldkond kulub igal aastal 7% Eesti sisemajanduse kogutoodangust, see on Euroopas paremuselt neljas näitaja. Laseme haridusministril läbi viia vajalikud reformid, mille tulemusena saab õpetajate palka tõsta. Ärme kaldu kõrvale seni käidud teelt ega pane oma laste õlule suurt võlakoormat.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.