Juubel: Kriisist sündinud Selektor Projekt saab viieaastaseks

„AS Teede Tehnokeskus oli üks nendest, kelle majandustegevusest kunagi olulise osa moodustanud teede ja sildade projekteerimine kukkus majanduskriisile järgneval perioodil mõne aastaga suhteliselt marginaalsele tasemele. Seetõttu otsustas ettevõtte juhtkond projekteerimisteenuse osutamise lõpetada. Koondatud töötajad panid aga kokku oma teadmised ja kogemused ning sündiski Selektor Projekt,“ meenutavad ettevõtte asutajad Andrus Aaviste ja Tarmo Jõe ajalugu.

2013. aastal alustati kolme inseneriga, ent koos töömahu ja tegevusvaldkondade kasvuga on see arv pidevalt kasvanud. Esimesed aastad olid täis erinevaid, eelkõige finantsilisi väljakutseid. „Projekteerimislepingute sõlmimisel kaasnevad alati teatud finantskohustused nii alltöövõtjate kui ka tellijate ees. Samas pole lepingute maksetingimused alati korrelatsioonis kantud kuludega. Võib juhtuda, et valdava osa lepingu tasust saab projekteerija kätte alles aasta peale lepingu sõlmimist,“ selgitab tegevjuht Andrus Aaviste.

Samas koosneb infrastruktuuride projekteerimise peatöövõtt kümnetest erinevatest tegevustest ning mahukamate projektide valmimisaeg võib mitmekümnel inimesel võtta aasta või enamgi. See nõuab läbimõeldud ressursside planeerimist, nii ajaliselt kui ka finantsiliselt. Aastate möödudes on tekkinud partneritel suurem usaldus ettevõtte vastu, paranenud on finantsvõimekus ning üldine olukord on muutunud lihtsamaks.

Selektor Projekti põhitegevusteks on ehituslik insener-tehniline projekteerimine koos projekteerimise projektijuhtimisega, sealhulgas vajalike eeluuringute ja ekspertiiside läbiviimine. Peamised tegevused infrastruktuuride valdkonnas on seotud teede, sildade ja rajatiste projekteerimisega, tsiviilvaldkonnas hoonete ja rajatiste konstruktiivsete osade projekteerimise ning ehituskonstruktsioonide staatika ja tugevusarvutuste teostamisega. Peamised tellijad infrastruktuuriprojektide vallas on eelkõige riik – maanteeamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, kohalikud omavalitsused.

Väga oluline oli ettevõtte arengu seisukohalt otsus lisada kolm aastat tagasi tegevustesse hoonete ehituskonstruktsioonide projekteerimine, millest on tänaseks kasvanud omaette üksus, mille tegevus toetab eelkõige arhitektuuribüroosid, kinnisvaraarendajaid ja ehitajaid.

Projekteerimisettevõtte suurim vara on töötajad

Täna on Selektor Projekti meeskonnas koos lepinguliste kaastöötajatega ca 20 kvalifitseeritud inseneri ja spetsialisti. „Projekteerimisettevõtte kõige suurem vara on tema töötajad ja seetõttu oleme üritanud oma meeskonna liikmetesse suhtuda esimesest tööpäevast alates kui inimestesse, kes oskavad ja suudavad ise ennast juhtida ja eesmärgistada,“ ütleb Aaviste.

Kuna projekteerimises sõltub paljuski iga järgnev etapp eelmise tulemusest, siis ühe etapi mittetähtajaks valmimine võib panna ohtu mitmete kuude kaugusel oleva eesmärgi. Seega pole oluline pole mitte see, kus ja millal midagi tehakse, vaid et eesmärgiks seatud ülesanne oleks vajalikuks ajaks täidetud. Seetõttu püütakse alati seada pikemaajalised eesmärgid, et tagada töö osade läbipaistvus, arusaadavus ja omavahelised seosed, et teostada tööd tähtajaliselt. Tänaste tehniliste võimaluste juures võib projekte koostada nii kontoris kui ka palmi all.„Võrreldes suurema ja traditsioonilise ettevõttega on noores arenevas meeskonnas värskel spetsialistil paremad võimalused teha huvitavamat tööd ja ennast koheselt proovile panna,“ avaldab projekteerimisjuht Tarmo Jõe arvamust ja lisab, et läbi täiendõppe tegeletakse pidevalt töötajate kutseoskuse tõstmisega, panustades koolitustele, osaledes erialastel seminaridel ja välismessidel.

Selektor Projekti eesmärk pole saada suurimaks infrastruktuuride projekteerimise ettevõtteks, vaid pigem panustatakse professionaalsusele ja paindlikkusele. „Loodetavasti oleme Eesti turul suutnud ennast tõestada ning meist on saanud tõsiseltvõetavad konkurendid igale infrastruktuure projekteerivale ettevõttele. Sama positsiooni loodame tulevikus saavutada ka hoonete ehituskonstruktsioonide projekteerimisel,“ sõnavad juhatuse liikmed. Nende sõnul pole ka eesmärgiks aktiivne välisturgudele sisenemine, kuid teostatud on üksikuid ühiseid projekte, mida tuleb kindlasti ka tulevikus.

Ettevõtte tegevuse algusest alates on ettevõtte juhtkond üritanud näha oma tegevust laiemalt. Alustatud sai teede ja rajatiste projekteerimisest, lisandunud hoonete konstruktsioonide projekteerimine, tegevusse kaasatakse partneritena erinevaid tippspetsialiste, kelle kaasabil on koostanud erinevaid avaliku ruumi projekte, näiteks Kehra ja Tapa kesklinna lahendused, Sillamäe promenaadi projekt ning erinevate spordirajatiste projekte. Viimase suurema infrastruktuuriprojekti õnnestumisena võib kindlasti nimetada Sillamäe sadama raudtee eritasandilise liiklussõlme projekti, mille väljaehitamine lõpetati mullu sügisel.

Mida toob tulevik Eesti projekteerimise valdkonnas?

Kogu insenertehnilise projekteerimise valdkonnas on täna puudus noortest võimekatest inseneridest. Projekteerija elukutse võib olla oma iseloomult suhteliselt rutiinne ning eeldab insenerilt teatavaid iseloomuomadusi – kohusetundlikust, äärmist põhjalikkust, täpsust ja eelkõige kannatlikkust.

„Ehitusinseneri amet ei ole Eestis ülemäära populaarne ja eriti madal on populaarsus teede valdkonnas. Ülikooli lõpetanutel seisab ees valik, kas minna objektile või teha tööd „sees“ ehk kuidas alustada karjääri insenerina,“ nendib Aaviste, kelle sõnul on murettekitav tõsiasi, et meie kõrghariduse süsteemi tulevikusuunad pole kuidagi seotud tööjõuturu vajadustega.

See tähendab, et lähimas tulevikus hakkavad kõrgkoolidest tulema „universaalsed ehitusinsenerid“, kes peavad oma spetsialiteedid praktika käigus ise üles leidma. Seega on vähetõenäoline, et koolidest hakkab tulema vastava hariduse saanud valmis ehituskonstruktoreid, teede- või sillainsenere. Mis omakorda tekitab ka insenertehnilise projekteerimise sektoris vajaduse hakkama vaatama vähehaaval väljapoole piire leidmaks vajalikke spetsialiste.