Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kiirusepiirangutest Euroopa riikides
Sõidukiiruse piirangud Euroopa riikides võivad üksteisest olulisel määral erineda. Kõige vähem vabadusi on väikese saareriigi Malta autojuhtidel, kel ei ole õigust autot kiirendada üle 64 km/h. See-eest on Euroopas ka selline riik -- Saksamaa --, kus kiirteedel (autobahn'idel) kiirusepiirang puudub ja esitatakse vaid soovituslik kiirus (130 km/h), millest võiks ohutuse huvides kinni pidada. Kuni teise sõidureani sellist kiirust enamasti ka järgitakse, 200 km/h kiirusega sõidetakse kolmandas reas.
Tavalisel autoteel jääb enamik riike piirangu 80--90 km/h juurde. Siiski kasutatakse väga sageli liiklusmärke, mis lubatud kiirusepiirangut tõstavad (sama praktikat kasutatakse suvehooajal ka Eestis). Enam pole Lääne-Euroopas haruldased ka nn elektroonilised liiklusmärgid, kus vastavalt teeoludele (ilmastik, liikluse intensiivsus jne) kiirusepiirangut muudetakse.
Asulates on kõige tavalisemaks piiranguks 50 km/h (miilimõõdustikku kasutavates riikides 30 mph ehk 48 km/h).
NSV Liidu aegadel Eestiski kehtinud piirang 60 km/h on säilinud veel mõnes endise idabloki riigis. Mõni aeg tagasi alandas lubatud sõidukiirust asulates ka Läti. Leedus kehtib asulates endiselt vana nõukogudeaegne piirang.
Laste sõidutamine esiistmel on enamikes Euroopa riikides täielikult keelatud või lubatud vaid turvavarustuse kasutamisel. ÄP