Telekom, Tallinna sadam ja raudtee lähevad erastamisele

Teede- ja sideministri Kalev Kuke hinnangul on kolmest erastada kavatsetavast objektist kõige erastamisküpsem Eesti Telekom ja selle haldusalasse kuuluvad firmad. Nende erastamisel saab Kuke sõnul kaaluda kahte peamist teed: kas erastada Eesti Telekom kui valdusfirma aktsiakapitali laiendamise teel või müüa eraomandusse erinevate Telekomi haldussse kuuluvate firmade aktsiaid.

RE Eesti Telekomi haldusnõukogu juhi Edvard Saarma arvates oleks Telekomi mõistlik erastada siiski tervikuna. Seda pooldavat tema sõnul ka komisjon, kes kaalus erinevaid Telekomi erastamisvariante. Nimetatud komisjoni kuulusid erastamisagentuuri, Phare, sideministeeriumi ja konkurentsiameti spetsialistid.

Saarma sõnul hindas komisjon Eesti Telekomi koguväärtuseks praegu umbes 6--7 miljardit krooni. Samas lisas ta, et sellise summa eest seda firmat veel küll ei ole mõtet müüa, kuna firma väärtus tõuseb pidevalt ning paari-kolme aasta pärast võib tema eest saada juba üle 10 miljardi krooni.

Eesti Telekomi peadirektor Toomas Sõmera nõustub sellega, öeldes, et praegune müük oleks rumalus, kuid tema arusaama kohaselt tasub kaaluda ka Telekomi haldusalasse kuuluvate ettevõtete järkjärgulist erastamist, paisates näiteks börsile mõne Telekomi haldusalasse kuuluva ettevõtte aktsiad. Võimaliku näitena nimetas ta Eesti Mobiiltelefoni.

Samas lisas Sõmera, et praegu täielikult riigile kuuluvast riigiettevõttest Eesti Telekom peaks riigile ka pärast erastamist jääma vähemalt 51 protsenti.

RE Tallinna Sadam peadirektori Enn Sarapi nägemuse järgi tuleks sadamat erastades anda kõik operaatortööd (laadimine, lossimine jms) erakätesse. Infrastruktuuri osad, nagu kaihooned ja nende juurde kuuluvad kommunikatsioonid jätta riigile kuuluva Tallinna Sadama valitsuse hallata.

«Nii on näiteks Kanadas ja Euroopas, otstarbekas on ka Eestil seda rakendada,» nõustus Sarapiga peaminister Tiit Vähi.

Sarapi sõnul on ettevõte juba paar aastat seda teed käinud ning jõudnud täpselt poole peale. Näiteks tänavu on juba üle 50% laadimis- ja lossimistöödest teinud erafirmad.

Olulisim takistus sadama erastamisel on praegu sadama seaduse puudumine, probleeme on ka maa omaniku määratlemisega.

Sarap märkis, et erastamisel tuleks operaatorfirmadele müüa ka nende tegevuseks vajalik maa, kuid teede- ja sideminister Kalev Kuke seisukoht on, et maa peab jääma riigile.

Tallinna Sadama erastamisel oleksid potentsiaalsed ostjad operaatorfirmad, kellega rendilepingud on juba sõlmitud. Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet lisas, et nii sadama kui raudtee erastamise vastu on suurt huvi üles näidanud ka finantsinvestorid, kes tahavad teenida aktsia hinna tõusu pealt, aga ka EBRD ja IFC, kelle eesmärk on toetada erainvestoreid rahaliste vahenditega.

RE Eesti Raudtee peadirektori Parbo Juchnewitschi sõnul on raudtee erastamiskava välja töötatud Euroopa raudtee vaatevinklist. «Kõigepealt tuleks eraldada kauba- ja reisijatevedu. Viimane jaguneks omakorda rahvusvahelisteks ja kohalikeks vedudeks,» selgitas Juchnewitsch.

Ise ta Euroopa mudelit erastamisel ei toeta: «Mina pooldan kiiret, agressiivset lahendust. Endisel kujul jätkata ei saa, sest raudtee laguneb täiesti käest. Selge on, et peale on vaja investeeringuid.»

Juchnewitsch rääkis, et erastada võiks kas kontsessioonilepingu alusel või ühisettevõtte loomise teel. «Kogu Ladina-Ameerika istub kontsessiooni peal,» tõi Juchnewitsch näite. Samas ta lisas, et kuna Eesti tahab liituda Euroopa Liiduga, ei ole kontsessioon ilmselt sobiv.

Seetõttu peab Juchnewitsch sobilikumaks ühisettevõtte loomist, mille aktsiakapital jaguneks võrdselt Eesti riigi ja väliskapitali vahel. Juchnewitschi sõnul on raudtee erastamise vastu huvi tuntud nii Euroopast kui Ameerikast.

Sarnet rõhutas, et praegu saab rääkida ainult juuni algul valminud esialgsetest erastamiskavadest, kuna mahukamad ja detailsemad kavad valmivad 1997. aasta 1. jaanuariks.

Esialgsete erastamiskavade kohaselt tuleks Sarneti sõnul nii sadama kui raudtee erastamiseks moodustada eraõiguslikud aktsiaseltsid ning erastada aktsiate müügi teel. Nende varade osas, mida ei erastata -- näiteks kaid, maa, raudtee ja sellealune maa jm -- sõlmida firmadega kasutuslepingud.

Kiireksperthinnanguid kolme ettevõtte väärtuse kohta Sarnet ei avaldanud: «Need ei ole võib-olla päris õiged ja võivad mõjutada järgmiste hinnangute tulemusi.» Kui suureks eksperdid hindavad Eesti Telekomi, Tallinna Sadama ja Eesti Raudtee väärtuse, peab kajastuma 1. jaanuariks valmivas erastamiskavas.

Optimistlikumaks hinnanguks, millal need ettevõtted erastatud saavad, on Sarneti sõnul 1997. aasta lõpp. Peaminister Tiit Vähi märkis, et ettevõtted peavad olema erastatud 1997.--1998. aasta jooksul.

Erastamise eesmärk ei ole neil puhkudel mitte riigile raha teenimine, vaid infrastruktuuride parandamine ja investeeringute saamine: «See on kaudne tulu tarbijatele ja riigi majanduse arengu kaudu kaudne tulu kõigile.»