18. september 1996 kell 22:00

Järgmise sajandi mehed

Küsimustele vastab ASi Veland juhatuse esimees Veljo Ipits

Kevadistest mõtetest on välja kasvanud terviklik kontseptsioon kohalike taastuvate ressursside võimalikult paremaks kasutamiseks. Kuueliikmeline uurimisgrupp on koostanud agroenergeetilise arengu kava ja nüüd püüame seda ellu viia.

Meie idee on Eesti põllumaa, metsa ja rabade parem kasutamine, kõrgtehnoloogia juurutamine tööstuses, praegu imporditavate kaubaartiklite tootmine kohapeal. Lühidalt võiks kokku võtta, et oleme ühte süsteemi viinud põllumajanduse, energeetika, keemia-, puidu- ja toiduainetööstuse.

Sattusin saatuse tahtel tegelema Kolbakovile kuuluva firma Imbi raskuste likvideerimisega, olen ASi Imbi juhatuse esimees, kuid mitte aktsionär. Tegelikult teen seal rohkem majanduskonsultandi tööd, et firma soost välja tuua ja võlgnevused likvideerida.

Kolbakov ja Strandberg on ammused tuttavad juba kütuseäri algusaegadest. Lõunatööstuse ASis on Strandberg üks põhiline ideedegeneraator ja lobby-töö tegija, Kolbakov on väsimatu tegutseja, kes püüab ideesid ellu viia, ja mina püüan neid kahte poolt tasakaalustada ning töötan välja finantsilised ja majanduslikud arvestused.

Kogu maailmas otsitakse võimalusi kiirelt taastuvate ja loodussõbralike energiaallikate kasutamiseks. Prantsusmaal ja Saksamaal sõidavad suurlinnades biodiislit kasutavad ühissõidukid, mis ei saasta linnaõhku. Nafta, maagaasi, kivisöe ja põlevkivi varud pole piiramatud ja paratamatult tuleb otsida alternatiive.

ASi Anne Soojus katlamaja kasutab kütteks turvast ja hakkepuitu, mis sobib meie kontseptsiooniga. Kahjuks vaieldakse praegu põhiliselt selle üle, milline on Anne Soojuse rentaablus ja kas keegi pole mitte maailmapangalt saadud raha oma taskusse pistnud. Ei arutleta aga selle üle, et laen tuleb ju maailmapangale tagasi maksta ja katlamaja peab selle raha teenima. Kuna Tartu linn praegu Anne Soojuse kogu võimsust ära ei kasuta, tuleb leida alternatiive, kuidas seal toodetud energiat võimalikult efektiivselt ära kasutada.

Tegime ostupakkumise selleks, et saada kohalikul küttel töötava katlamaja kohta rohkem infot. Meie arvutused näitavad, et asi peaks olema rentaabel. Kahjuks ei tea me veel katlamaja kõiki plusse ja miinuseid, sest Anne Soojuses niite tõmbav Tiit Veeber ega ka Tartu linnavalitsus ei taha või ei suuda meile infot anda.

Oleme seda regionaalse kompleksse arengu kontseptsiooni tutvustanud valitsuse ja riigikogu liikmetele, Eesti majandust suunavaile võtmeisikuile ja ka peaministrile. Oleme kohtunud Lõuna-Eesti maavanematega. Seni pole keegi olnud meie ideede vastu ja ka süsteemsuse õigsuses ollakse veendunud.

Kui varem tegelesid arengukavade väljatöötamisega vaid riiklikud teadusasutused, siis meie tegutseme oma ärihuvist lähtuvalt. Loomulikult ei saa me ainult kolmekesi olla põllumajandusühistute, õli- ja margariinitehaste, elektrijaamade, keemiakombinaatide, metsaraiefirmade, puidutöötlemiskomplekside ja muu süsteemi kuuluva omanikud. See oleks isegi idee tasandil absurd. Küll aga püüame kolmekesi seda süsteemi käivitada ja loodame kaasata samas vallas tegutsema paljusid teisi ärimehi.

Kui kätte on saadud teatud majandusliku tase ja ei pea enam mõtlema toiduraha teenimise peale, siis võib ju tegelda eneseteostusega. Kuigi olen elus päris palju aega kaubandusele pühendanud, ei paku mulle mingit rõõmu veel üks või kolm kauplust osta. Läbi erastamisprotsessi olen sukeldunud tootmisse ja leian, et ainult tootmine teeb Eesti majanduse tugevaks.

Kui vaadata Eesti ekspordi ja impordi bilanssi, siis on see ju negatiivne. Me veame sisse rohkem kaupa kui välja. On vaja panna alus siinsele kõrgtehnoloogilisele tootmisele, et mitte importida selliseid kaupu, mida on võimalik kohapeal valmistada. Põhiliselt vahendamisega tegelemise ja teenimise aeg hakkab mööda saama. Loodan väga, et valitsus ja poliitilised ringkonnad hakkavad meie ideedele rohkem tähelepanu pöörama.

Kevadel oli meil kindel plaan Võrru õlitehas rajada. Tänaseks oleme tehasele leidnud logistiliselt parema asukoha, kus on olemas ka sobiv hoone. Plaanide kohaselt jääks tehas ikka Lõuna-Eestisse.

Õlitööstus annaks tööd ning tulu rapsi- ja rüpsikasvatajatele. Taas saaks kasutusele võtta söötis seisvad põllud. Toiduõli tootmisel tekkivast õlikoogist saab toota jõusööta, mida omakorda sööta lüpsikarjale. Nii edeneks kogu maaelu.

Kindlasti. Kuid meie idee ei läinud ju vett vedama ja mõtete õigsust kinnitab Nitroferdi sellealane tegevus. Usun, et hakkame nendega koostööd tegema.

Kevadiste ideede hulka kuulus ka biodiisli tootmise võimalik alustamine, kuid arvutused on näidanud selle kütuseliigi liiga kõrget hinda, milleks Eesti ühiskond pole veel valmis. Ideed me siiski kõrvale ei lükka ja tegeleme sellega edasi.

Siis vallandub ahelreaktsioon. Hakkame oma kontseptsiooni järjest ellu viima. Õlivabrikuga kaasneb margariini-, parfümeeria ja farmaatsiatööstuse rajamine. Sooja tootmisele lisandub kindlasti puidu kuivatamine ja edasine väärindamine. Samasse süsteemi kuulub elektrienergia tootmine, bioväetised ja kompost.

Arvan, et selle arengukava elluviimise ja täiendamisega on meil ja veel paljudel Eesti ettevõtjatel tööd kümneteks aastateks.

Me võime ju olla mõnede oma mõtete ja ideedega ajast ees, kuid mitte mingil juhul ei tahaks teha midagi sellist, mis oleks ajast maas. Meie süsteem eeldab kaasaegse kõrgtehnoloogia toomist Eestisse. Leiame, et selles suunas on õige ja perspektiivikas liikuda.

Hetkel kuum