Itaalia siht EMU-klubi

Sellest hoolimata kujunevad eelarveläbirääkimised tõenäoliselt raskeks, kuna oodata on eelkõige kommunistide ägedat vastuseisu sotsiaalkulutuste kärpimisele. Valitsus peaks tuleva aasta eelarve kinnitama sel nädalal. Parlamendile esitatakse eelarveprojekt 30. septembril.

Itaalia valitsuse ajalugu riigi majanduse hoidjana ei ole kuigi kuulsusrikas. Riigivõlg on 124 protsenti SKTst, kõrvutatuna Maastrichti lepingus sätestatud 60 protsendiga. Intressikulud on väga kõrged. Muud kulud on kontrolli all, inflatsioon on alanenud 3,4 protsendile.

ELi arvutusmeetodite kohaselt on valitsuse laenuvajadus tänavu 6,7 protsenti SKTst, 1997. a 5,4 protsenti ning 1998. a 2,8 protsenti. DMG hinnangul võivad need arvud olla aga liiga optimistlikud.

Itaalial ei ole lootust saavutada EMU kolmeprotsendilist eelarvedefitsiiti enne 1998. aastat. Rahaliidu stardi suhtes on otsustav aasta 1997, mille majandusnäitajate põhjal valitakse välja liiduga esimeses voorus liituvad riigid. Küsimus Itaalia võimalikust pääsust rahaliitu on riigis eriti tundlik.

Itaalia peaminister Romano Prodi usub kindlalt, et kriteeriumide täitmine 1998. aastal on piisav ukse avamiseks Euroopa rahaliitu. Väljaspool Itaaliat usuvad seda vähesed.

Itaalia valitsus ei ole teatanud, mil viisil kavatsetakse läbi viia eelarve saneerimine, milleks on vaja nii uusi kärpeid kui uusi makse. Ajakirjanduse andmeil tuleb suur osa kärbetest regionaalsete ning riiklike toetuste arvelt.

Itaalia ponnistused jooksevad liiva, kui riigi majanduskasv pidurdub. Teises kvartalis kahanes majanduskasv 0,5 protsenti. Kasv on pidurdunud juba terve aasta. Valitsus ootab 1997. aastal 2protsendilist majanduskasvu, Confindustri vaid 1,5protsendilist. Kasvu on raskendanud liiri tugevnemine, mis on kahjustanud ka viimaste aastate eksporti.

Uute tagasihoidlike kasvunäitajate avalikustamise järel algatas Fiati juhatuse esimees Cesare Romiti diskussiooni EMU edasilükkamisest. Romiti arvates on tööhõive säilitamine hea põhjus edasilükkamise õigustamiseks. KL