Põhjamaades elavneb ehitustegevus

Mullu ehitati Põhjalas kokku 686,3 miljardi krooni eest. Investeeringutelt oli esikohal Taani 241,2 miljardiga, teisel kohal Rootsi 194,4 miljardi krooniga. Rootsile tähendab see olulist langust võrreldes olukorraga 1990. aastal, mil ehitusse investeeritud summad ulatusid 378 miljardi kroonini. Taani ning Norra on suutnud toime tulla ilma tagasilangusteta ning loodavad kasvutendentsi jätkata ka järgnevatel aastatel. Ka Soomes on ehitusturul toimunud suur langus ning sarnaselt Rootsiga ei suudeta tagasiminekut sajandivahetuseks tõenäoliselt korvata.

Norras on hetkel ehitustegevus kõige aktiivsem, mis sajandivahetuseks peaks mõnevõrra aeglustuma. Kogusummasse annab märkimisväärse panuse Gardermoeni lennuvälja ehitus. Gardermoen on praegu Põhjala suurim ehitustanner, mille arvele langeb kuus protsenti Norra ehitusse tehtud investeeringutest. Sellega on seletatav ka asjaolu, et Norra on uusehitiste poolest esikohal. Teistes riikides domineerivad renoveerimistööd, juurde- ja ümberehitus.

Rootsis on 78 protsenti ehitussektori töökohtadest seotud just renoveerimistöödega. Uue elamispinna ehitus moodustas kogu ehitustegevusest vaid seitse protsenti, kuid lähiaastateks prognoositakse elamuehituse kiiret kasvu 43 miljardi kroonini aastaks 2000.

Rootsi viimase aasta tagasihoidlikke investeeringuid ehitussektorisse seletatakse poliitilise ja majandusliku ebakindlusega riigis, mis on pärssinud ehitustegevust ning uute projektide turule toomist.

Soome, kus aastal 1990 ehitati elamuid 37 mld krooni eest, oli mullu see näitaja vaid 12,6 mld krooni. Prognoosi kohaselt ei suurene elamuehitus aastaks 2000 enam kui 13,9 miljardini.

Ka Taani elamuehituses on oodata tõusu mulluselt 19,2 miljardilt 31 miljardile kroonile sajandivahetuseks.

Prognoosi koostanud Prognoscentret AB on seni oma ennustustega hästi märki tabanud. DI