Vähi valmistub kolmanda koalitsiooni moodustamiseks

Eile toimetasid koonderakonna kantseleitöötajad käsipostiga reformierakonna peakorterisse oma vastuse, mille kohta koonderakonna fraktsiooni esimees Mart Siimann ütles: «Tegime selles vastuses nii ratsionaalse ettepaneku, kui sellises olukorras poliitikud üldse teha saavad: et saaksime koordineerimisnõupidamisel kokku ja selgitaksime olukorda.»

Reformierakonna peasekretär Heiki Kranich kinnitas, et kui täna kell 18.00 algaval volikogu koosolekul otsustab reformierakond juhatuse ettepanekul valitsuskoalitsioonist lahkuda, siis ei toimu ka mingit koordinatsiooninõupidamist.

Mõõdukas Mihkel Pärnoja märkis irooniliselt, et loogiline oleks olnud, kui koonderakond oleks teinud ettepaneku rahumeelseteks läbirääkimisteks enne reformierakonna koosolekut.

«Ega ükski koalitsioon ei ole ju sõlmitud igaveseks ajaks,» on Siimanni sõnul küsimus ikkagi selles, kuidas koalitsioonist lahkutakse. «On selge, et kui üks või teine osapool ei suuda oma programmilisi seisukohti kaitsta, hakkab koalitsioon lagunema, aga oleks küll väga hea, kui see lagunemine toimuks ühise laua taga.»

Võimalust, et uks lihtsalt emotsionaalselt kinni lüüakse, ei pidanud Siimann korrektseks: «Sellises olukorras peavad poliitikute närvid olema veidi tugevamad kui samade poliitikute närvid olmeprobleemide lahendamisel.»

Kranich kinnitas, et kuna koonderakonna vastuses ei ole sõnagi selle kohta, et nad tühistavad koostööleppe keskerakonnaga, jäi jõusse reformierakonna juhatuse üksmeelne otsus teha volikogule ettepanek valitsuskoalitsioonist lahkuda.

«Et asjad nii lähevad, seda pidi koonderakond teadma, kui sõlmis keskerakonnaga koostöölepingu,» sõnas Pärnoja. Ta nentis, et kuigi koonderakonna sooviks polegi valitsuskoalitsiooni lagundada, pidid nad tegema valiku: kas loobuma praegusest valitsuskoalitsioonist või võimust Tallinnas ja riskima sellega kaasneva tumedate tehingute ilmsiks tulekuga.

Ka Kranich viitas koonderakonna peasekretäri Märt Kubo öeldule, et reformierakonna lahkumine valitsuskoalitsioonist on koonderakonna ja keskerakonna koostöölepingusse sisse kirjutatud.

«Ja, tõepoolest, on üsna kummaline nimetada valitsuskoalitsiooni muutmata jätmiseks seda, kui koond- ja keskerakond hakkavad pidama ühiseid juhatuse koosolekuid, kui moodustatakse töögrupp ühisseisukohtade selgitamiseks massiteabes, kui hakatakse eelnõude puhul taotlema teineteist toetavat hääletamist, kui koonderakond rakendab oma mõju keskerakonna kaasamiseks valitsuskoalitsiooni,» lisas Kranich.

Pärnoja sõnul on üsna tõenäoline, et volikogu kiidab heaks reformierakonna ettepanku koalitsioonist lahkuda. Ka koonderakonna fraktsiooni esimees Mart Siimann sõnas: «Ma arvan, et lahkumise tõenäosus on natuke suurem kui jäämise tõenäosus, aga mitte väga palju.»

Küsimus on selles, kas võidab ratsionaalsus või emotsioonid, rääkis Pärnoja. Nimelt lahkumise korral peavad katkestama oma töö kuus ministrit ning riigikogust lahkuma neli asendusliiget: Aarne Veedla, Rein Voog, Jaan Talts ja Jüri Põld. Tagasi tuleksid Siim Kallas, Andres Lipstok, Toomas Vilosius ja Kalev Kukk.

«Loomulikult on igal ministril suur programm pooleli,» tunnistas Lipstok, «aasta on ju täpselt see aeg, kus saab rea peale.» Lipstoki sõnul oleks tema kui minister loomulikult valmis oma tööd jätkama, aga poliitikuna tundub see talle väga problemaatiline.

Kranichi sõnul on koonderakond teinud väga selge valiku poliitiliste suundumuste ja võimaluste vahel. Ilmnes koguni, et seni teineteisega põhimõtetelt kattuvaks peetud koonderakond ja reformierakond osutuvad radikaalselt erinevaks. Kui reformierakond räägib liberaalsest turumajandusest, siis koonderakonna fraktsiooni esimees Mart Siimann tunnistas, et koonderakonna programm toetab sotsiaalset turumajandust.

«Oleme tegelenud viimasel ajal sotsiaalse turumajanduse teoreetiliste aspektidega rohkem kui varem ja ilmselt vajab me erakond kongressil tõsist arutelu ja analüüsi, kas oleme oma programmilisi eesmärke täitnud. Mida ikkagi tähendab see sotsiaalne turumajandus ja mille poolest erineb ta vabaturumajandusest. Need probleemid valutavad paljude meie erakonnakaaslaste südant,» rääkis Siimann. «Meie ettekujutus sotsiaalsest turumajandusest tol hetkel, kui me oma programmi koostasime, ei olnud võib-olla nii teoreetiliselt lahtimõtestatud, kui see praegu on.»

Nii tõdeski reformierakonna peasekretär Heiki Kranich, et uus valitsuskoalitsioon, mis tekkiks KMÜ ja keskerakonna baasil, sisaldaks endas palju vähem poliitilisi vastuolusid.

Näiteks, erinevalt reformierakonnast suhtusid Siimanni sõnul Eesti maarahva erakond, maaliit, pensionäride ja perede liit ning arengupartei koonderakonna ja keskerakonna koostööleppesse väga mõistvalt ja rahulikult.

Küsimusele, kas arengupartei oleks nõus osalema ka valitsuskoalitsioonis, vastas Siimann: «Kuni ei ole lagunenud praegune koalitsioon, ei räägi me uuest ja sellest, kes sinna võiksid kuuluda. Uutest variantidest võin ma unetutel öödel omaette mõelda, aga mitte mingil juhul ajakirjanike ega teiste poliitikutega.»

Küll oli Siimann nõus avalikustama, et on arutatud võimalust, kas võib tulla kõne alla peaministrile umbusalduse avaldamine: «Meie analüüs näitab, et praegu võidakse propagandistlikult umbusalduse avaldamist üritada, aga vajalikku toetust see ei saa.»

Kranichi sõnul ei ole reformierakond koonderakonna ja keskerakonna vahelistest otsestest läbirääkimistest kuulnud. «Kindlasti selleteemalised konsultatsioonid toimuvad,» lisas Kranich.

Keskerakondlase Olav Antoni sõnul nad veel ei mõtle koalitsiooni minekule, aga valmis ollakse pidevalt. «Meil on erakond piisavalt suur, et oma ridadest leida kasvõi kaks valitsuse koosseisu,» teatas Anton.

Rääkides keskerakonna võimekusest, lisas Anton: «Kui keskerakond koos koonderakonnaga võttis Tallinna linnas endale vastutuse, siis tegime kaunis kähku vajalikud kokkulepped ja õigusaktid. Aga kuni tandem Laar-Vilba oli vastutaja, ei üritanud me midagi teha, praegu on vastutuse võtmise osas analoogne olukord.»

Samas avaldas Anton, et ta siiski ei usu, et reformierakond koalitsioonist lahkub: «Ma tunnetan, et neljapäeval tehakse umbes analoogiline otsus: lahkuda valitsusest, aga ei määratleta kuupäeva, nii et see otsus on ka siis täidetud, kui pärast 1999. a valimisi reformierakond ei pääse võib-olla isegi riigikokku, ka siis on nad sellise otsuse täitnud.»

Mõõdukas Pärnoja sõnul kuulutab keskerakond oma uskumatust vaid reformierakonna ärritamiseks, planeerides samal ajal oma kohta valitsuskoalitsioonis.

Anton nõustus, et vähemusvalitsuse variant koond- ja keskerakonna baasil on võimalik, küll aga ei ole veel tehtud otsuseid, milline ministriportfell neile rohkem meeldib: «Me oleme võimelised kõigis ministeeriumites, kaasa arvatud peaminister, vastutust kandma.»

Tiit Made Arenguparteist kinnitas, et nemad kuulumist koalitsiooni, mille liikmeks on keskerakond, võimalikuks ei pea.

Keskerakonda kui koalitsioonipartnerit ei hinnanud ka Pärnoja: «Mõõdukad ei saaks iialgi keskerakonnaga koostööd teha.» Keskerakonda iseloomustades ei pidanud Pärnoja võimatuks, et mitte opositsioon, vaid just koonderakonna uus koalitsioonipartner organiseerib tulevikus koondmeestele vastumeelsed erakorralised valimised.

«Kui vaadata nüüd poliitilisest huvist, siis oleme tõepoolest üks neist vähestest, kes võidaksid valimistel. Me saaks ca 20 riigikogu kohta ega oleks mingeid selliseid pseudomoodustusi, nagu on Arengupartei, mis on puhtalt ebaseaduslik,» sõnas Anton. Ta lisas, et hindab teoreetiliselt erakorraliste valimiste tekkimist väga ebatõenäoliseks.