18. detsember 1996 kell 22:00

Eesti jätkab Balti kindlustusturu liidri kohal

Neljandat aastat kindlustusinspektsiooni poolt välja antava kindlustuse aastaraamatu järgi koguti Eestis kindlustuspreemiaid ühe elaniku kohta kolmest Balti riigist kõige enam, Leeduga võrreldes koguni kolm korda rohkem. Kindlustusturu osakaal rahvuslikus koguproduktis on kolmest riigist suurim Eestis, kuigi Läti näitaja kasvas 1994. aastaga võrreldes kõige enam.

Eesti kindlustusturgu iseloomustab ka kindlustussüsteemi kiireim ümberkorraldamine lääne kindlustustavadele vastavaks.

Eestis ei tegutse segakindlustusseltse, kes tegeleksid elu- ja varakindlustusega korraga, juba teist aastat. Lätis eraldusid viimased segaseltsid 1994. aastal. Leedus oli veel eelmisel aastal 37 kindlustusseltsist 35 segaseltsid.

Lääne kindlustustavade kohaselt peavad elu- ja varakindlustusseltsid tegutsema eraldi, seda nõuab ka Eesti kindlustusseadus.

Kindlustuse aastaraamatu peatoimetaja Priit Kask ütles, et võrreldes 1994. aastaga suurenes eelmisel aastal vastutuskindlustuse osakaal kindlustusseltside koondportfellis.

Teine oluline suundumus, mis Kase hinnangul eelmist kindlustusaastat iseloomustab, oli kindlustusseltsidevaheline hinnasõda. «Mõnes liigis on tariif võrreldes 1992. aastaga peaaegu kümme korda langenud,» lausus Kask.

Kask märkis, et kuigi tariifilangus pole jõudnud ohtliku piirini, kus seltsid müüvad poliise alla omahinna, on suundumus kindlustusseltside jaoks ohtlik. Hinnalanguse suundumus oli kindlustusseltside juhtide endi hinnangul sellel aastal veelgi suurem kui eelmisel aastal.

1996. aasta kindlustuse aastaraamatu koostamisel kavatseb kindlustusinspektsioon mitmeid andmeid täpsutada ja arvutusmehhanismi täiustada.

Kask tunnistas, et eelmise aasta kindlustuse aastaraamat kajastab kindlustusturgu adekvaatselt, kuid mõnes lõigus oli kindlustusseltsidel end soovikorral võimalik näidata paremas valguses, kui nad tegelikult on.

Kindlustusinspektsiooni peadirektor Ellen Ridaste ütles, et selle aasta lõpus tõenäoliselt ühelgi kindlustusseltsil tegevust lõpetada ei tule ja kõik praegu tegutsevad kindlustusseltsid saavad 1. jaanuaril jõustuva uue miinimumkapitali nõude täis.

Ridaste sõnul on kindlustusturu arengu hoog jäänud veidi vaiksemaks. Siiski kujuneb kindlustusturult kogutud preemiate maht 1995. aasta 549,9 miljoni krooniga võrreldes 770 miljoni krooniseks sellel aastal.

Ridaste lisas, et kindlustuse aastaraamatus avaldatud kindlustusseltside omanikering on sellel aastal jäänud peaaegu samaks ja olulisi muutusi toimunud ei ole.

Selle aastal lõpeb ka seni väljastatud ainus edasikindlustuslitsents endisele Eesti Aerometile, nüüdsele Nordika Kindlustusele. Nordika Kindlustus on esitanud rahandusministeeriumile uue litsentsitaotluse, mida komisjon hakkab arutama uuel aastal.

Hetkel kuum