Loetud päevad milleeniumiviiruseni

Eiffeli torni tabloolt on lugeda, et aastatuhande -- milleeniumi -- vahetuseni on jäänud 1000 päeva. Ajalehed kirjutavad üha sagedamini lähenevast katastroofist, mis pessimistide arvates tähendab maailmalõppu, optimistide arvates möödub probleemideta, realistide arvates tekitab päris ilusa segaduse.

Küsimus on selles, kas kasutame arvutitarkvara, kus kuupäev on kuskil programmi kättesaamatutes sügavustes fikseeritud kui kuuekohaline arv YYMMDD, s.o aastaarvu kaks viimast numbrit, kuu ja kuupäev, näiteks 10. aprill 1997 kujul 970410. Ja küsimus on selles, kas arvutitarkvara ei interpreteeri aastatuhande vahetust kui tagasiminekut ajas 1. jaanuarile aastal 1900.

Ilmselt äsjavalminud tarkvarapakettides on see probleem lahendatud ja aastaarv esitatud kolme- või neljakohaliselt. Suurem osa firmasid on aga oma tarkvara kokku klopsinud aastate jooksul ja seal võivad olla lahkuminekud aastaarvu kujutamisel.

Nende programmide kontroll ja uus häälestamine kolmekohalisele aastaarvule maksab meeletult palju ja lõplik kindlus saavutatud heas tulemuses selgub alles siis, kui «kell kukub», s.o aastatuhande vahetusel. Teadagi, isegi hoolikalt testitud tarkvara sisaldab ikkagi vigu, mis on isegi saja miljoni dollarilisi kosmoseaparaate hävitanud. Muidugi ei saa nimetada sajandivahetuse arvutiefekti viiruseks, aga selline nimetus on talle külge jäänud.

Pessimistid näevad saabuvat maailmalõppu põhjustatuna ballistiliste tuumarakettide valestartidest, arvutitel põhineva pangandussüsteemi kokkuvarisemisest, haiglate intensiivravipalatite patsientide komputeriseeritud monitoride hinguseleminekust koos patsientidega, elektrijaamade, eriti aga tuumaelektrijaamade kohutatavatest avariidest, lennukite parda- ja maapealsete navigatsioonisüsteemide töö lakkamisest, satelliitide töö katkemistest.

Reaalselt on karta pangasüsteemide häireid, paljude firmade komputeriseeritud majanduslike andmetöötlussüsteemide kokkuvarisemist (tellimusi ei täideta, arveid ei esitata ega maksta, toorainet ei osteta) ja probleemi teraviku pöördumist just väikefirmade poole, kus puuduvad ressursid tarkvara parandamiseks ja testimiseks.

Rahalised hinnangud milleeniumiviiruse hävitamise kuludest on sellised: Herald Tribune'i andmetel läheb see USA valitsusasutustele maksma 2,3 mld USD, ülemaailmselt 600 mld USD, Gartner Groupi hinnangul vastavalt 30 ja 300--600 miljardit USA dollarit.

Olukord on keerukus, sest puudub universaalne tööprogramm sajandivahetusprobleemi raviks programmis.

Pealegi on arvutid omavahel seotud ja isegi siis, kui neist enamikus on probleem lahendatud, võivad ülejäänud arvutid halvata kogu võrgu töö.

Probleem tõsteti päevakorda 1993. aastal, kuid vähesed pöörasid siis sellele tähelepanu. Varajased startijad võitsid nii rahas kui ka ajas, sest mida lähemale tuleb kriitiline hetk, seda defitsiitsemaks muutuvad programmeerijad ja seda kallimaks läheb nende tööjõud. Muutmist vajab iga teie programmi lõik, mis töötab sõltuvuses kuupäevast ja aastanumbrist.

Mida soovitada: keerake arvutikell ette ja vaadake, kuidas teie süsteem (omaette) töötab sajandivahetuse hetkel. Kahjuks ei anna see katse teile garantiid, et teie süsteem jääb ellu tõrjumata milleeniumiviirusega saastunud võrgus.