2. juuni 1997 kell 22:00

Balti kilp -- puhas kullaauk

Balti kilp, (ka Fennoskandia kilp) on ligi miljoni ruutkilomeetri suurune ala, mis ulatub Norrast üle Rootsi ja Soome Karjala ning Koola poolsaareni.

Geoloogilise statistika põhjal on olemas suur tõenäosus selles piirkonnas kulda leida. Seni on Balti kilp koos Gröönimaa rannikuga kulla osas kõige vähem ekspluateeritud eelkambriumi vööde. Sarnase geoloogilise struktuuriga piirkondades toimub käesoleval ajal ligi 65 protsenti maailma kullatootmisest.

Ehkki kilp on omal kohal olnud juba miljardeid aastaid, on aeg kullapalaviku vallandumiseks alles nüüd kätte jõudnud.

«NANi asutamise just praegusel ajahetkel tingis muutus Rootsi maavarade seaduses, mille järgi nüüd jääb kogu leitud kuld leidja käsutusse,» ütles NANi tegevdirektor Edward F. Posey.

Varem oli riigil õigus nõuda poole leitud kulla ning muude mineraalide loovutamist. Rootsis kaotati see nõue 1993. a, Norras 1994. a ning Soomes selline riigi osalust sätestav paragrahv puudub.

Kulla otsimist Balti kilbil ei ole aga tõkestanud üksnes territooriumil asuvate riikide seadusandlus. Geoloogilisi töid on takistanud ka mandrijääst aluskaljule jäänud ulatuslik moreen. Sellest aitab üle uus tänapäeva tehnoloogia.

Sellest hoolimata on tegemist suure investeerimisriskiga, ütles Posey.

NAN noteeritakse börsil 24. juunil. Eesmärk on emissioonist koguda vähemalt 200 miljonit Rootsi krooni, vastasel juhul tuleb viieks aastaks koostatud geoloogilise luure plaane kärpida.

«Eesmärk on jõuda nii kaugele, et saaksime hinnata ning tähtsuse järgi ritta seada need 23 projektipiirkonda, mis me Rootsis oleme välja valinud,» ütles Posey.

NANi asutajad on Rootsi firma Boliden, mis peagi noteeritakse Toronto börsil, ning rootslase Adolf H. Lundini firma South Atlantic, mis on noteeritud Vancouveri börsil.

Esialgu koondab firma oma põhitegevuse Rootsi, kus NAN on saanud loa teha geoloogilisi uuringuid 508 000 hektaril. Norras on firmal kaks geoloogi, Soomes üks ning peagi algavad esimesed uuringud ka Venemaal.

NANi eesmärk on eelkõige leida kulda. Õiguse võimalikke vase-, tsingi- ja tinaleiukohti ekspluateerida ostis Boliden.

Kokku toodetakse Balti kilbist praegu aastas 9 tonni kulda, millest lõviosa langeb Rootsile. Rootsi on ühtlasi ka Euroopa juhtiv kullatootja. 1996. aasta toodang oli 6,3 tonni.

Maailma muudes geoloogiliselt sarnase struktuuriga paikades on kullatoodang oluliselt suurem. Näiteks toodetakse Kanada idaosas, piirkonnas, mis moodustab vaid kolmandiku Balti kilbi suurusest, 17 korda rohkem kulda ehk 152 tonni aastas. DI

Hetkel kuum