Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hiina avab majandust
Jiang Zemin, partei peasekretär, esitas arengu põhisuunad järgmiseks viieks aastaks. Ta ütles, et Hiina soovib kasutada väliskapitali «aktiivselt, ratsionaalselt ja efektiivselt». Ta lubas, et välisinvesteerijate õigused saavad seadusliku kaitse ning et väliskapitaliga ühisettevõtted saavad tegutseda kodumaiste firmadega võrdsetel alustel.
Suure osa oma kõnest pühendas Jiang riigiettevõtete kriisile. Ehkki riigiomandit on seni Hiinas suisa pühaks peetud, võib Jiangi kõnest järeldada, et suurem osa neist ehk ligi 400 000 võib edaspidi minna erastamisele. Põhiliselt on need suurte võlgadega ja aegunud tehnoloogiaga ettevõtted, mille põhiväärtus on, et need on taganud töö 100 miljonile inimesele.
Riik kavatseb jätta oma kontrolli alla vaid riikliku tähtsusega sektorid ja riiklikud suurettevõtted. Paratamatult tekitab see suuri hõiveprobleeme.
Jiangi andmetel on Hiina SKT kasvanud aastail 1992--1996 12,1% aastas. Sellegipoolest on majandus seni küllalt nõrk ja ebaefektiivne ja riigi eri piirkondades ebaühtlaselt arenenud. Partei peasekretär seadis ülesandeks kahekordistada SKT tuleva sajandi esimesel kümnendil.
Hiina tööminister Li Boyong hoiatas, et majandusreformidega kaasneb tööpuuduse kasv, kuid kinnitas, et olukord ei välju kontrolli alt.
Hiina tööjõud ulatub 834 miljoni inimeseni. Ministri sõnul suureneb linnades tööd otsivate inimeste arv igal aastal kümne miljoni võrra. Mullu lasti linnades töölt lahti 8,14 miljonit inimest. Lisaks neile koondati maapiirkondades 130 mln inimest, kes otsivad nüüd uut töökohta.
Ametlikel andmeil on Hiinas tööta 3% töövõimelisest elanikkonnast. DI-DN-DPA-ETA