• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hiina avab majandust

    Jiang Zemin, partei peasekretär, esitas arengu põhisuunad järgmiseks viieks aastaks. Ta ütles, et Hiina soovib kasutada väliskapitali «aktiivselt, ratsionaalselt ja efektiivselt». Ta lubas, et välisinvesteerijate õigused saavad seadusliku kaitse ning et väliskapitaliga ühisettevõtted saavad tegutseda kodumaiste firmadega võrdsetel alustel.
    Suure osa oma kõnest pühendas Jiang riigiettevõtete kriisile. Ehkki riigiomandit on seni Hiinas suisa pühaks peetud, võib Jiangi kõnest järeldada, et suurem osa neist ehk ligi 400 000 võib edaspidi minna erastamisele. Põhiliselt on need suurte võlgadega ja aegunud tehnoloogiaga ettevõtted, mille põhiväärtus on, et need on taganud töö 100 miljonile inimesele.
    Riik kavatseb jätta oma kontrolli alla vaid riikliku tähtsusega sektorid ja riiklikud suurettevõtted. Paratamatult tekitab see suuri hõiveprobleeme.
    Jiangi andmetel on Hiina SKT kasvanud aastail 1992--1996 12,1% aastas. Sellegipoolest on majandus seni küllalt nõrk ja ebaefektiivne ja riigi eri piirkondades ebaühtlaselt arenenud. Partei peasekretär seadis ülesandeks kahekordistada SKT tuleva sajandi esimesel kümnendil.
    Hiina tööminister Li Boyong hoiatas, et majandusreformidega kaasneb tööpuuduse kasv, kuid kinnitas, et olukord ei välju kontrolli alt.
    Hiina tööjõud ulatub 834 miljoni inimeseni. Ministri sõnul suureneb linnades tööd otsivate inimeste arv igal aastal kümne miljoni võrra. Mullu lasti linnades töölt lahti 8,14 miljonit inimest. Lisaks neile koondati maapiirkondades 130 mln inimest, kes otsivad nüüd uut töökohta.
    Ametlikel andmeil on Hiinas tööta 3% töövõimelisest elanikkonnast. DI-DN-DPA-ETA
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.