Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ehitame tuumajaama
Eelmisel neljapäeval toetas valitsus Eestisse tselluloositehase rajamist, mis tähendaks 4,7 miljardi krooni suurust investeeringut. Kui projekt käivitub, siis annab see positiivse signaali välismaailmale ja suurendab teistegi investorite huvi Eesti vastu.
Valitus peaks selliseid suurprojekte investoritele julgemalt välja pakkuma. Riik ei saa hakata ise miljardeid kroone investeerima, kuid ta saab luua majanduskeskkonna, mis välisinvestoreid ligi tõmbab ja Eestisse investeerima julgustab.
Järgmise suure projektina võiks valitsus välja käia idee rajada Eestisse tuumaelektrijaam. Praegu on riik energeetika arengukava tehes sellise tulevikustsenaariumi välistanud, see on pea liiva alla peitmine.
Tuumaenergia sissekirjutamine energeetika arengukavasse ei tähenda veel seda, et kahe-kolme aasta pärast hakatakse Eestisse tuumaelektrijaama ehitama. Samas on aga majanduslikult äärmiselt rumal jätta meie energeetika tulevikku kavandades kõrvale Eesti oludes kõige efektiivsem energiatootmise võimalus.
Ökoloogiainstituudi direktori Jaan-Mati Punningu hinnangul kulub tuumaenergia kasutuselevõtuks valmistumiseks aega 15 aastat. Praeguse põlevkivi kaevandamistempo juures jätkub põlevkivi aga 30 aastaks.
Põlevkivivarude hindamisel tuleb arvestada ka sellega, et mida aasta edasi, seda kalli-maks põlevkivi kaevandami-ne muutub. Kui me ei julge täna hakata mõtlema kõigile alternatiivsetele energiatootmise võimalustele, siis võime varsti avastada, et toodame lähiregioonis kõige kallimat elektrienergiat.
See oleks aga surmahoop meie tööstusettevõtetele. Teiste hulgas ka sellele samale tselluloositehasele, mille ehitamist otsustas valitsus neljapäeval toetada.