<_3a_28_i> Nüüdisaegsed gaaskustutusseade muudab gaaside vahekorda õhus. Kui kustutusseade käivitub, pumpab ta ruumi inertgaase, mis vähendavad õhuhapniku osakaalu normaalselt 21 protsendilt 11--13 protsendini.</_3a_28_i>
Niisuguse hapnikusisalduse juures enamik tulekoldeid kustub, kusjuures lühiajaline viibimine sellises ruumis inimese tervist veel ei ohusta.
Kustutamiseks vajalik gaasikogus leitakse arvutiprogrammide abil. Ruumi kubatuuri arvestamisel võetakse arvesse ka ripplage, tõstetud põrandat jm. Gaaskustutuse inertgaaside segud on lõhnata ja värvita, nad ei reageeri teiste ainetega ega juhi elektrit. Inertgaasid ei põhjusta kasvuhooneefekti ega lõhusta atmosfääri osoonikihti.
Gaaskustuteid kasutatakse seal, kus tuli põhjustaks tõsist materiaalset kahju: serveri- ja traforuumides, laboratooriumites, muusemi varahoidlates, sõjaväe ladudes, arhiivides ja tootmisliinide juhtimiskeskustes.
Eeltoodud gaasisegudega, eriti kolmest looduslikust gaasist koosneva Inergeniga, mis Euroopas ja Põhjamaades on juba laialdast kasutamist leidnud, asendatakse varem kasutusel olnud kasvuhooneefekti tekitanud gaaskustutussüsteemid.
Süsinikdioksiidi sisaldav kustutusgaas sunnib inimest intensiivsemalt hingama ning võtma hapnikuvaesest keskkonnast elutegevuseks vajaliku hapnikukoguse.
Tuleohu tekkel võib süsteem tööle rakenduda minimaalse 10sekundilise hoiatusajaga.
Päästeamet töötab neile kustutusgaasidele välja ka normatiivid. Seni paigaldatud süsteemide puhul on arvestatud Põhjamaades kasutatavaid normatiive.
Seotud lood
Sügistalvine hooaeg on käes ja sellega seoses kuulutame taas välja valdkondade ja maakondade TOP-id, kus tunnustatakse Eesti ettevõtluse tublimaid tegijaid. TOPides osalemine annab ettevõttele võimaluse näidata oma majandustulemuste tugevust ja olla nähtav laiemale publikule.
Hetkel kuum
Neli aktsiat, mille ostmist tasub kaaluda
Tagasi Äripäeva esilehele