Vastuseis eurole

Professorid esitasid Bonni ülikooli majanduspoliitika professori ja majandusministeeriumi nõunikerühma juhi Manfred Neumanni eestvõttel oma vastuväited kirjas, mis saadeti ajalehtedele Financial Times ja Frankfurter Allgemaine.

155 kirjale allakirjutanu hulgas on Saksa ülikoolide teadlasi, kuus majandusministeeriumi nõunikku, kaks rahandusministeeriumi nõunikku ja endine valitsuse viieliikmelise majandusnõunike kogu liige Ernst Helmstadter.

Majandusteadlased rõhutasid oma kirjas, et ei näe alternatiivi Euroopa integratsioonile ja et ühisraha on selle üks osa. Kuid nende sõnul on euroraha käivitamise kavandatud algus -- 1. jaanuar 1999 -- liiga varajane, sest mitu suurt riiki ei suuda täita rahaliitu pääsemiseks nõutavaid 1992. a Maastrichti lepingu tingimusi, eriti kui arvestada, et 1991. a peale on Euroopa struktuuriprobleemid halvenenud. Professorite arvates on rahaliit liigselt politiseeritud ning ilma piisavate majanduslike põhjendusteta. Euro edukus on olulisem kui alguskuupäev, rõhutasid nad.

Kuna professorid peavad praegust majandusolukorda rahaliidu alustamiseks äärmiselt ebasobivaks, tuleks seda paari aasta võrra edasi lükata, nii et riigid saaksid jätkata eelarvete tasakaalustamist, mis on tugeva ühisraha eeldus. Teadlaste sõnul ei suuda Saksamaa algatusel vastu võetud stabiilsuspakt tagada eelarvedistsipliini ega ühisvaluuta stabiilsust.

Veidi aega tagasi jaanuaris esitasid juba neli saksa professorit ülemkohtule hagi, püüdes blokeerida Bonni ühinemist rahaliiduga. Professorid väitsid, et rahaliit on vastuolus Saksamaa põhiseadusega.

Ka Saksa liidupanga kesknõukogu liige, Nordrhein-Westfaleni keskpanga president Reimut Jochimsen on omal algatusel soovitanud rahaliitu edasi lükata, väites et osas ELi riikides valitsev suur tööpuudus ja riikliku sektori võlg muudavad ühisraha haavatavaks. REUTERS-ETA-FT-BNS