Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Unustatud kontod
Tegemist on kontodega, mida ei ole kasutatud 1945. aastat peale ning mis on 1950. aastate keskpaigast külmutatud. Esmakordselt revideeris kontosid 1960. aastatel Rootsi pangandusinspektsioon, kelle töö tulemusi komisjon nüüd pankade kaasabil täpsustas. 56 sõjaaegset kontot asub ka Rootsi keskpangas.
Kokku on kasutamata kontodel ligikaudu 7,3 miljonit krooni, lisaks seifidesse paigutatud varad, mille väärtust ei ole hinnatud.
1960. aastatel tehtud analüüs ei olnud nii põhjalik kui praegune. Tol korral avastati kokku vaid 3 miljonit Rootsi krooni. Vahepeal on summat suurendanud ka väärtpaberite väärtuse kasv. Kontode külmutamisest saadik ei ole intressi arvestatud.
Paljud nimekirjas sisalduvad kontod kuulusid isikutele, kelle viimaseks elukohaks on märgitud välisriik. Kui kodumaaks on märgitud Rootsi, võib tegemist olla ka ajutiselt Rootsis elanud inimestega.
Juudiorganisatsioonide esindajate sõnul kuulub osa kasutamata kontodest tõenäoliselt natside poolt hukatud juutidele. Samas pole üksnes nime põhjal selliseid kontosid võimalik välja selgitada.
Nimekirja levitatakse Interneti ning ajakirjanduse vahendusel, et leida veel elus olevaid kontoomanikke või nende sugulasi. Enamik omanikke on aga tõenäoliselt surnud.
Samas on oht, et osa kontosid võis kuuluda natsidele, kes kasutasid võimalust hoiustada röövitud raha neutraalses Rootsis. Lõplik otsus raha väljamaksmise kohta jääb pankadele.
Otsust selle kohta, mida omanikuta rahaga peale hakata, veel ei ole. Komisjon esitab ettepaneku koos lõpparuandega käesoleva aasta novembriks. SD-BNS-ÄP