Kohus arutab konteinerivargusi

Kõnealused juhtumid leidsid aset 1995. aastal, ütles Sojuztranziti esindaja vandeadvokaat Mefodi Malõ?ev. Jõhvi jaamast rööviti võltsitud dokumente kasutades neli ja kesklinna sadamast seitse konteinerit tele-, raadio- ja audioaparatuuriga, mille oli ostnud üks Norra firma.

Sojuztranziti nõue Eesti Raudtee vastu on 4,4 miljonit ja Tallinna sadama vastu 9,5 miljonit krooni.

Mefodi Malõ?ev tõdes, et röövide asjus algatatud kriminaalasja uurimisel ei ole välja jõutud ühegi nimeni. Ka ei ole tema teada suudetud välja selgitada varastatud kauba asukohta.

Kriminaalasja toimik nõuti välja ka Sojuztranziti ja Eesti Raudtee tsiviilvaidluses, mida jätkatakse mais.

Malõ?evi väitel on nii Eesti Raudtee kui ka Tallinna Sadam eitanud oma süüd konteinerite kadumisel ning keeldunud kahjutasu maksmast vaatamata korduvatele kirjalikele taotlustele.

Tallinna Sadama sisevalve osakonna juhataja Peeter Lukanenok kinnitas, et viimastel aastatel konteinerite vargusi peaaegu ei esine.

Viimane talle teadaolev katse tehti eelmise aasta algul, mil konteinerite numbrite vahetusega üritati kaupa täis konteiner toimetada esiti remontivajavate konteinerite hoiuplatsile ja sealt edasi sadama territooriumilt välja. Lukanenoki sõnul varguskatse nurjus.

Ka Eesti Raudtee turvaülem Tamo Vahemets ütles, et viimastel aastatel pole aset leidnud ühtegi konteinerivargust.

Tõsi, läinud aasta detsembris üritati üht konteinerit kaubast tühjaks teha, kuid varastele satuti peale, märkis Vahemets.