Pärnu ahistab tänavarisustajaid

Põhimõtteliselt ei tohi teid reostada, olgu see linnatänav või maantee. Koorem peab olema võimalikult hästi kaetud. Meil pole sellega probleeme olnud.

Meie kõik koormad on kaetud. Leppisime selles linnavõimudega kokku juba möödunud aasta augustis. Turbaterminaali juures olevate individuaalelamute pensionäridest elanikud ütlesid, et tolmu tuleb liiga palju. Nüüd on kõigil meie koormatel plekk-kaas või present peal.

Ebakorrektse koormaga veoki kinnipidamisel veniks laeva lossimise aeg. See aeg tuleb kauba omanikul kinni maksta.

Kindlat tariifi ei ole. Lisakulu sõltub sellest, milline on leping reederiga. Reederitel on tasu erinev.

Üldjuhul kannab ebakor-rektse koorma kinnipidamisel tekkivad kahjud vedaja.

Puidukoormad ise raskemaks ei lähe. Puitu pannakse koormasse sihilikult lubatust rohkem. Vedajale makstakse tihumeetrite järgi. Kuna vedajal on rohkem raha tarvis, siis paneb ta ka rohkem peale. Et puit vihmase ilmaga imeb niiskust sisse ja koorem läheb kogemata raskemaks, tuleb harva ette. Vedaja võtab endale ise riski sellist kaupa vedada. Kui ta midagi rumalusest või teadmatusest valesti teeb, siis on see tema probleem.

Samas võib ka kauba omanik kannatada. Ta jätab küll vedaja veorahast ilma, kuid kahjud võivad olla suuremad. Ebakindel vedaja neid ei hüvita.

Peale Kopli ei ole enam Tallinna kesklinnas kaubasadamaid. Seetõttu pole meil ka veokite piiramise arutelu olnud.

Linn võib kehtestada nõuded, et koormad oleks kaetud. Samuti kehtestada koormuspiirangud, sest nõukogude ajal teede alla ehitatud kommunikatsioonid ei pruugi rasketele veokitele vastu pidada. Väiksemates linnades, näiteks Pärnus ja Haapsalus, on võimalik ka kõiki sissesõite väiksemate kulutustega valve alla võtta. Tallinn on nii suur, et siit saab igalt poolt sisse tulla. Kontrollimehhanismi käivitamine on suhteliselt kulukas.

Palgikoormaid, mis Tallinna tulevad, on vähe, mistõttu ei ole me nende kontrollimise küsimust endale aktuaalseks teinud.