Valitsus ei kavatse riigile kuuluvate ettevõtete juhtide palkade määramisse sekkuda ja jätab selle endiselt ettevõtete nõukogude otsustada, kinnitas eile riigikogu infotunnis peaminister Mart Siimann.«See aeg, kui valitsus sekkus äriühingute tegevusse, on möödas,» ütles Siimann.
Valitsus otsustab järgneva kahe nädala jooksul, kas algatada palgaseaduse muutmise eelnõu, mis teeks riigile kuuluvate ettevõtete juhtide palkade avalikustamise võimalikuks. «Avalikustamine aitab raiskamist ja ülemaksmist vältida,» ütles Siimann. Palgaseaduse järgi on palk tööandja ja töövõtja vaheline konfidentsiaalne kokkulepe.
Mart Siimann ütles, et ainus, mida peaminister teha saab, on suurendada nõudlikkust ettevõtte nõukogu moodustanud ministri suhtes.
Suurte riigiettevõtete direktorid tahavad saada pangajuhtidest suuremat palka, sest väideavalt on nende vastutus riigi ja ühiskonna ees suurem.
«Ühegi pangajuhi vastutus pole nii suur kui energia või raudtee-ettevõtte direktoril,» ütles Balti elektrijaama direktor Anatoli Paal. Pärast Eesti Energia endise peadirektori 70 000 krooni suuruse palga avalikustamist tekkis Paali sõnul ilmaasjata kära, sest riigile kuuluva tööstusettevõtte juhi palk võiks tema arvates olla märkimisväärselt teistest üle.
Eesti elektrijaama direktor Ants Pauls ütles, et direktori palk peaks olema seda suurem, mida rohkem inimesi ettevõttes töötab ja mida suurem on ettevõtte tähtsus regioonile.
Riigikogu liige Ülo Peets kinnitas eile, et enimmakstud riigiettevõtete direktorid on Eesti Energias, Eesti Raudtees, Tallinna Sadamas, Eesti Postis, Eesti Lotos ning Balti ja Eesti elektrijaamas. Peets spekuleeris eilses Päevalehes, et nende ettevõtete juhtide palk koos lisatasudega ületab 70 000 krooni.
Elektrijaamade direktorid Paal ja Pauls väitsid, et nende palk on 25 000 krooni lähedal, kuid keeldusid ettevõtte nõukoguga sõlmitud salajasele kokkuleppele viidates täpset summat avalikustamast. Samasugust palganumbrit kinnitasid ka Eesti Loto direktor Sven Kolga ja Eesti Telekomi direktor Toomas Sõmera. Kolga sõnul jälgib riiklik hasartmängu ettevõte palgapoliitikat kujundades konsultatsioonifirmade hinnanguid turusituatsioonile. Sõmera nimetas praegust palgakorraldust õiglaseks, mida pole vaja uuendada.
Seotud lood
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?
Viimased uudised
Ülevaade tuumaheidutusest geopoliitiliste muutuste ajastul
Tesla ostuga võiks oodata
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele