George Soros tunnistas esimest korda, et tema fondid, millest tuntum on Quantum, spekuleerisid 1992. a Rootsi krooni vastu enne seda, kui Rootsi valitsus oli sunnitud krooni kursi vabaks laskma. Nüüd leiab ta, et turu domineerimist tuleb piirata, kuid samas tunnistab, et kavatseb ka Aasia kriisi pealt teenida.
George Soros oletab, et Aasia kriisil võivad olla hullemad tagajärjed, kui ta algul uskus, ning et need võivad avaldada negatiivset mõju ka läänemaailmale. Seejuures tõmbas ta paralleele 1930. aastate majanduskriisiga. Eriti mures on Soros Jaapani majanduse seisu pärast, Hiina valuuta devalveerimisse ta eriti ei usu.
George Soros on ühtaegu kahes rollis. Ühest küljest on ta finantsist, kes teenib maailmas valuutaspekulatsioonidega miljardeid, ja teisest küljest heategija ja annetaja, kes propageerib paremat maailmakorraldust. Niisugust korraldust, mis piiraks turu osakaalu.
Soros leiab, et poliitika ja tugevad rahvusvahelised institutsioonid peaksid lõpu tegema turufundamentalismile, st usule turu isereguleerivasse jõusse, mis praegu tekitab maailmas ebastabiilsust. Ta sõdib turufundamentalismi vastu sellepärast, et tema arvates rajaneb see valel ettekujutusel, nagu kehtiksid loodusseadused samuti rahaturul.
«Ma ei taha kapitalismi kaotada, sest see on parem kui muud alternatiivid. Ma tahan ainult ära hoida ülemaailmse kapitalistliku süsteemi enesehävitamise. Meil on globaalne majandus, aga ei ole globaalset ühiskonda,» ütles Soros. Tema väitel on turufundamentalism inimkonnale sama suur oht, nagu enne oli kommunism. DI-ÄP
Seotud lood
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele