Võrumaa talunikud otsivad väljapääsu

Võru Juustu piimaringide reorganiseerimine ei tähenda küll seda, et talupidajatelt enam piima ei osteta, küll aga tuleb paljudel tootjatel endil toimetada piim lähimasse kokkuostupunkti. Piima järgi sõidetakse nüüd vaid nende talupidajate juurde, kellega ettevõttel on sõlmitud leping.

Leping nägi sel aastal ette minimaalselt 15 tonni piima müümist kombinaadile. Järgmisest aastast tõstetakse alampiiri 25 tonnini ning lähiaastail on euronormidest tulenevalt eesmärgiks seatud 40 tonni.

Kui praegu on Võru Juustul lepingulisi piimatootjaid umbes 200, siis järgmisel aastal peaks see arv vähenema 170ni. Põhjus on lihtne: nende talunikega, kes sel aastal 15 tonni piima toota ei suuda, järgmiseks aastaks lepingut ei sõlmita.

Võru Juust ostab piima üle 1000 väikepiimatootja käest. Neist enamik on mittelepingulised tootjad, kelle toodang moodustab Võru Juustu pressiesindaja Toomas Kelti sõnul vaid 1,4% ostetava piima hulgast.

Et väiksemad piimatootjad Võru Juustu kehtestatud norme täita ei jõua, on nad sunnitud tootmise lõpetama.

Talupidajate hinnangul peaks aastas 25 tonni piima tootmiseks pidama vähemalt seitset või kaheksat lehma. Nii ongi Võru, Põlva, Viljandi ja Tartu maakonnas kohalikud lehed täis lehmamüügi kuulutusi. Paraku ostavad veiseid vaid tapamajad ja mõned üksikud suurtalunikud.

Sel aastal on piima kokkuostuhindu hindu järk-järgult langetatud piirini, kus piimatootmine enam kasumit ei anna.

Võrumaa talupidaja Mart Kaluste sõnul tasuks piimatootmine ära, kui piimaliitri hinda tõstetaks praeguse 2,20 krooni asemel 3,50 kroonini. Praeguse taseme juures suudetakse taludes vaevu ots-otsaga kokku tulla tänu varasematel aastatel kogutule.

Kaluste on üks vähestest lepingulistest väikepiimatootjatest Võrumaal. Vastseliina vallavalitsus iseloomustab teda kui valla üht edumeelsemat talunikku, keda lepingu katkestamine ei ähvarda.

«Lõuna-Eesti olud on hoopis teistsugused kui mujal Eestis, seetõttu tuleb piima omahind tootmisel kõrgem,» seletab Kaluste.

Eriti kardavad talunikud olukorda, kui ütleb üles nõukogudeaegne põllumajandustehnika, mida praegu kasutatakse pea igas majapidamises. Uue tehnika soetamiseks põllumeestel raha puudub. «Ma olen eluaeg põllumajandusega tegelenud, aga nüüd tuleb vist karusloomafarmi pidama hakata,» on ka Mart Kaluste nõutu.

Meremäe valla väikepiimatootja Enn Pihla on üks neist, kellel tuleb müüa oma viis lehma. Sel aastal ei tooda talu nõutavat 15 tonni, seega ei sõlmita lepingut ka järgmiseks aastaks.

Võrumaa põllumehed ei süüdista oma probleemides mitte suurtööstusi, vaid Eesti valitsust. Valitsusele saadetud pöördumises nõutakse suvise ja talvise piima kokkuostuhinde kehtestamist. Ka Eesti talupidajate keskliit on esitanud taotluse kehtestada üle Eesti piima kokkuostul miinimumhind.

Võrumaa väikepiimatootjad nõuavad ASilt Võru Juust kõrgema sordi piima kokkuostuhinna tõstmist 2,70 kroonini. Toomas Kelt annab lootust, et kolmandas kvartalis piima kokkuostuhinda ka pisut tõstetakse, sest suvel on alati probleeme ületoodanguga. Samas ei taha Võru Juust väikepiimatootjatele esialgu mingeid kindlaid lubadusi anda.

Eesti piimatööstusettevõtted on raskustes vähenenud ekspordimahtude ja madalate maailmaturuhindade tõttu. Piimatööstuste juhidki süüdistavad valitsust, kirudes viimase nõrka idapoliitikat.

Kui Venemaa 1. augustist kõigi Eestist imporditavate kaupade tollimaksu kuue protsendi võrra tõstab, võib Eestis piima kokkuostuhind veel 10 protsendi võrra langeda.

1999. aasta riigieelarvest eraldas valitsus põllumajandustoetusteks 113 miljonit krooni, dotatsioone taotleti 1,27 miljardit krooni. Vahe on rohkem kui kümnekordne.

Talupidajad leiavad, et riigi otsetoetus piimatootjale kanditakse praegu tootjatelt edasi piimatööstustele. Kui sel aastal saadi riigilt toetust 20 senti piimaliitri kohta, siis kokkuostuhind langes 35 sendi võrra.

On avalik saladus, et Lätist tuuakse Eestisse odavat piima, mille liitri maksumus jääb alla kahe krooni. Ka Läti piimatootjatel ning -tööstustel on raske, sest Venemaa boikoteerib Läti kaupa. Nagu väidavad Lõuna-Eesti talupidajad, makstakse Lätis piimatootjatele dotatsioone umbes viis krooni liitri kohta.

Lätist Eestisse jõudva piima koguse kohta on vastakaid andmeid. Põllumajandusministeeriumi andmetel on sel aastal Eestisse kokku jõudnud vaid 2000 tonni piima, Põlva piimatootjad hindavad koguseks umbes 100 tonni päevas. Talupidajad Mart Kaluste ja Enn Pihla ootavad valitsuselt kaitsetollide kehtestamist.

Võrumaa talupidajate liidu juhatuse esimehe Rainis Ruusamäe sõnul oleks praegusest olukorrast väljapääs ühistuliste meiereide rajamine. See omakorda nõuab investeeringuid, mida talupidajatel on aga raske leida.

Teine võimalus -- vastavate aparaatidega kokkuostupunktide asutamine -- jääb samuti rahapuuduse taha pidama. Kui laen ka saadaks, oleks probleeme selle tagasimaksmisega, sest piima tootmine ja töötlemine pole kiiresti tasuv ala.

Omalt poolt püüavad aktiivselt lahendust leida ka vallavalitsused. Vastseliina vallavanem Raul Tohv on optimistlik.

Ühe väiketalunike päästmise võimalusena näeb ta tsisternauto rentimist ASilt Võru Juust, millega kohapeal piim kokku kogutaks. Siis saaks toodangut peale Võru Juustu müüa ka teistesse lähedalasuvatesse piimatööstustesse, nagu Mulgi Meier ja Põlva Piim. Koordineerimise peaks aga enda peale võtma mõni ettevõtja.