Devalveerimine on arenevale riigile riskantne

Arenenud turgudel seevastu, kus võlgade profiil on küpsem ja institutsioonid tugevamad, on kontrollitud ujuvkurss õnnestunud.

Samas kui «kursi vabakslaskmine» kõlab hästi ning turusõbralikult, assotsieerub «devalveerimine» kohe probleemidega ning peletab investorid eemale. Sellel nädalal lisandus riikide nimekirja, kes kohaliku valuuta devalveerimist muu nimega maskeerida eelistavad, ka Venemaa oma muudatustega valitsuse rublapoliitikas.

«Kui me Indoneesiast midagi õppinud oleme, siis ei jää see devalveerimine Venemaale viimaseks,» ütles Michael Rosenberg Merrill Lynchist.

Rosenberg viitas Indoneesia ruupia kokkuvarisemisele läinud aastal, millega välisvõla probleem suurenes ning kaasnes mitmete pankade ja ettevõtete kokkuvarisemine. Kõik see nõrgendas valuutat veelgi.

Ruupia langus vallandas hüperinflatsiooni, mis tõi kaasa sotsiaalsed rahutused ning president Suharto tagandamise pärast 30 võimul oldud aastat.

Samas on näiteid ka kontrollitud ujuvkursi õnnestumisest. 1993. a augustis eitasid ELi riigid eesotsas Prantsusmaaga kategooriliselt devalveerimist tollal supertugeva Saksa marga suhtes.

Nende kinnitusel oli üksnes valuutade kõikumiskoridori avardatud, vähendamaks võimalusi spekulatiivseteks rünnakuteks.

Valuutad nõrgenesid järsult, kuid pikemas perspektiivis osutus samm õigeks.

Enamik valuutasid toibus, julgustades lõpule viima Euroopa rahaliidu projekti.

Seevastu arenevate riikide puhul pole kauplemisvahemiku laiendamine analüütikutele kunagi tähendanud enamat kui katset avalikkust rahustada.

Mehhiko sattus likviidsus- ning võlakriisi 1994. a ning otsustas samuti peeso kauplemisvahemikku avardada. Loodeti, et see leevendab kapitali väljavoolu ning võimaldab intresside järsku tõusu vältida. Surve läks aga nii suureks, et kõikumispiiridest otsustati üldse loobuda.

Mitmeid «ajutisi» ujuvkursse on viimase aasta jooksul katsetatud ka Aasias, kuid ükski ei õnnestunud. Tulemuseks olid järsud ning kontrollimatud devalveerimised nagu Indoneesias.

Vene valitsus otsustas minna sama teed. Eitades rubla devalveerimist, laiendati kauplemisvahemikku 34% võrra. Juba samal päeval odavnes rubla 30%.

«Siit vaadates paistab olukord üsna inetu,» ütles Bank Julius Baeri ökonomist Paul MacNamara. «Venemaa on üks halvemini majandatud suurriike, millel on palju probleeme ning mis on seni suutnud vastu pidada vaid tänu IMFi viimasele laenule,» ütles ta.

Ilma usaldusväärsete piirideta valuuta odavnemisele jääb välisinvestorite usaldus kohalikus valuutas nomineeritud väärtpaberite vastu mõõnama.

Riigile, kus demokraatia on nõrk ja turud ebaküpsed ning mis sõltub liiga palju tooraine hinnamuutustest ja rahvusvahelise kapitali tujudest, võib ujuva kursiga turg ohtlik olla, leiavad analüütikud. REUTERS-ÄP