Skandinaavlased ihaldavad Hansapanka

Pärast pikka langusperioodi kerkis Tallinna börs möödunud nädalal tõusuhoogu. Börsi likviidsemate aktsiate baasil arvutatav ÄP indeks kerkis nädalaga 6,53% ja pangasektori indeks koguni 11,76%. Seda kõike hoolimata Venemaal möllavast finants- ja börsikriisist.

Tallinna börsi puhul on kõige tihedamat sidet maailma ülejäänud börsidest nähtud just Venemaa kauplemissüsteemiga. Seda imelikum, et olukorras, kus RTS-indeks kukkus nädalaga ca 29%, tegi Tallinna börs 6,5protsendise tõusu.

Nädal algas kogu maailma finantsturgudele ärevalt. Esmaspäeva hommikul tegi Venemaa valitsus teatavaks rublapoliitika muudatused. Uus kord tõstis rubla kursikoridori ülemist piiri ca 50%, mis sisuliselt tähendas rubla devalveerimist.

Uudis raputas tugevasti kogu maailma finantsturge ja ka Tallinna börsil kukkusid hinnad keskmiselt 2,9% võrra. Surve alla langesid eeskätt Vene majandusruumiga tihedamalt seotud ettevõtete aktsiad, nagu Norma, Forekspank, Baltika jt.

Väikese hingetõmbe järel võtsid maailma finantsturud Venemaa sündmusi hoopis teatava korrastumisena ja langushoog peatus. Drastiline langus jätkus aga Vene kauplemissüsteemis. Kõigi reeglite kohaselt oleks see pidanud jalad alt lööma ka Tallinna börsil, kuid üllatuslikult hinnatase esialgu stabiliseerus ja asus siis hoopis tõusma.

Tähelepanu keskmes püsis jätkuvalt Hansapanga aktsia, mille puhul spekuleeriti Swedbanki jätkuvast huvist suurendada osalust pangas. Ühtegi ametlikku kinnitust sellele aga polnud. Neljapäeval oli Tallinna börs taasiseseisvumispäeva tõttu suletud, kuid Helsingi börsil kerkis Hansapanga aktsia hind üle 4%.

Järgmisel hommikul avanes Tallinna börs juba ligi 3% viimasest sulgemistasemest kõrgemal ja Helsingi börsi avanedes sööstis Hansapanga aktsia mõlemal turul kiirelt ülespoole.

Maaklerite sõnul lähtuski Hansapanga aktsia kiire tõus taas Helsingi börsil valitsevast ostuhuvist, mille taga nähti Swedbanki.

Tähelepanuväärse avaldusega tuli neljapäeval välja ka MeritaNordbanken, teatades, et otsib endale sobivat partnerit Baltimaades. Kuigi pangal on nii Lätis kui ka Leedus alustatud koostööliin olemas, näitab Merita panga senine tegevus Eestis, et oma jõududega midagi erilist korda saata ei üritata. Seega oleks küllalt loogiline, kui üritataks üles osta mõni juba funktsioneeriv süsteem.

Strateegilistele investoritele on Balti aktsiaturgude praegune madalseis ülimalt soodne hetk ennast siinsele turule sisse osta. Kui suurte ostude puhul eelistatakse tavaliselt otsetehinguid, mitte ei minda turult vajalikku osa kokku ostma, siis praegu turul valitsev depressioon ja Venemaa suunalt ähvardav oht pakuvad kindlasti piisva koguse müügihuvilisi investoreid, mis hoiab turu tasakaalus.

Praegune strateegiliste investorite poolt genereeitud hinnatõus võib lõppeda sama järsku, kui see algas. Seetõttu ei maksa tavainvestoril praegu börsil toimuvast eufooriasse sattuda.

Ometi pole põhjust ka liigseks pessimismiks. Kuigi Venemaal toimuva näol kõrgub Eesti aktsiaturu kohal ähvardav oht, on mitmeid signaale, et Eestisse ei pruugi kriis jõudagi. Samasisulise arvamuse avaldas ka rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch IBCA. Mustema stsenaariumi korral jätkab Tallinna börs pärast strateegiliste investorite ostuhuvi äralangemist sealt, kus ta oli enne selle huvi tekkimist.