Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lõuna-Korea majandus toetub ekspordile
Kui Lõuna-Korea sattus hiljuti 1950. aastatest peale rängimasse kriisi, püstitas ta moto: «Eksportida või surra». Hyundai uurimisinstituut väidab, et kui riigi eksport ei oleks kasvanud, siis oleks sisemajanduse kogutoodang (SKT) kahanenud praeguse 4--5% asemel kuni 17%ni.
Aasta algusest peale on Lõuna-Korea kaupade väljavedu suurenenud 20--40%, mõõdetuna iga kuu aasta arvestuses. See on Aasias kõige kiirem ekspordi kasv. Ent ekspordi kasvule vaatamata on riigi 30 suurimat konglomeraati (chaebol) kandnud esimesel poolaastal kõigi aegade suurimat kahju. Näiteks agressiivseima ekspordipoliitikaga Daewoo, kes on suurendanud müüki 77%, on samal ajal kandnud kogukahju 206 mld woni ehk 2,24 mld Eesti krooni.
Kahju tuleneb sellest, et chaebol'id peavad oma eksporditulu suunama suurte võlgade kustutamiseks, sest muidu ootaks neid pankrot. Suured võlad tekkisid neil 1990. aastail, kui nad ehitasid liiga palju vabrikuid. Tootmismahu kasv tähendas madalamaid ekspordihindu, mis nüüd raskendab neil oma probleemide lahendamist.
Aasias on tekkinud kartus, et chaebol'ide võitlus oma olemasolu eest suurendab piirkonnas deflatsioonilist survet. Korea eksport on Aasia jaoks destabiliseeriv faktor, väidab Warburg Dillon Reedi ökonomist Simon Ogus. Ülejäänud Aasia ostab poole Korea ekspordist, mille väärtus dollarites on küll vähenenud, nii et konkurendid kahtlustavad isegi dumpingut, kuid mahus tublisti kasvanud.
Lõuna-Korea püüab eksporti suurendada veel Ladina-Ameerikas ja ka Euroopa Liidus. Lõuna-Korea odavate pooljuhtide tõttu on Siemens pidanud sulgema oma tehase Suurbritannias, ning Euroopa autotootjaid teeb murelikuks Korea autode jätkuv sissevool.
Viimastel kuudel on Korea ekspordi hoog siiski mõnevõrra raugenud. Põhjuseks on nõudluse kahanemine Aasias, raskustes pankadelt laenu saamine ning pankade soovimatus finantseerida toorme importi.
Korea firmad püüavad tootmismahtu vähendada, et suurendada ekspordihindu ja rentaablust. Näiteks pooljuhitootjad on kehtestanud miinimumhinna, mis on mõjutanud juba maailmaturuhinda. Analüütikud ei usu, et niigi vähendatud tootmismahtu enam kärpida õnnestub, ning leiavad, et raskustes chaebol'id peavad eksporti jätkama mis tahes hinnaga. Paraku ei suuda eksport üksi ilma kodumaise nõudluseta majandust seisakust välja rebida, ja eelkõige vajavad ümberkorraldamist chaebol'id. FT-ÄP