Helsingi börsil läheb hästi

Läinud suvel oli Helsingi börsi üldindeks kõigi aegade kõrgeimal tasemel ehk 5503 punkti. Praeguste maailma majanduskriiside mõjul on see langenud 4400--4500 punktile, kusjuures aastavahetusel oli indeks 3300 punkti. Helsingi börs on püstitanud juba käiberekordi, sest juba septembri algul ületas käive 486 miljardit Eesti krooni, mis on rohkem kui terve eelmise aasta käive kokku.

Esimesel pilgul positiivne pilt ei ole siiski päris pilvitu, sest Soome suurkontserni Nokia osakaal üldindeksis on tervelt 45%, mis tähendab, et Nokia börsiväärtus moodustab peaaegu poole kogu Helsingi börsi väärtusest. Kui näiteks Nokia aktsia peaks kerkima 10% ja kõik teised aktsiad püsivad senisel tasemel, siis tõuseb Helsingi börsi üldindeks 4,5%. Seetõttu on ka arusaadav, et 486 miljardi Eesti krooni suurusest käibest annab ainuüksi Nokia 48% ehk 233 miljardit Eesti krooni.

Ülejäänud Soome suurfirmade osakaal Helsingi börsil on Nokiaga võrreldes üsna väike. Näiteks rahvusvahelise mõõdupuu järgi hiigelsuure metsatööstusfirma UPM-Kymmene osa üldindeksis on ainult 5,7%, millega ta on teisel kohal.

Et saada Helsingi börsist teist pilti, loodi paar aastat tagasi paralleelindeks ehk portfelliindeks. Seal ei ületa ükski firma 10%, mis vähendab Nokia tähtsust. Sel aastal on portfelliindeks kerkinud kokku 7%. Ja kui minna üksikettevõtte tasandile, siis saab pilt veelgi selgemaks. 88st börsil noteeritud firmast on 47 firma aktsia kurss allpool aastavahetuse taset.

Enim on kukkunud toiduainefirmade aktsiad. Neid on põhiliselt mõjutanud Venemaa kriis. Aktiivselt idaturul tegutseva karastusjoogifirma Hartwall aktsia on eelmise suve 527 Eesti kroonilt kukkunud 204 kroonile. Kriisist ei ole jäänud puutumata ka maiustusefirma Huhtamäki. Kui Vene kriis peaks süvenema, võib see mõjutada ka teisi firmasid peale toiduainefirmade, arvavad analüütikud.

Konkurentsitult kõige paremini on börsil läinud pangal Mandatum, mille kurss ületab aastavahetuse oma 230--240%. DI-ÄP