• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ravikulud tõstavad liikluskindlustuse hinda

    Täna riigikogu sotsiaalkomisjonis arutatava ravikindlustuse seaduse muudatuse kohaselt on haigekassal järgmisel aastal õigus nõuda liiklusõnnetuse tagajärjel makstavad hüvitised ja ravikulud sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusseltsilt.
    Samas puudub statistika liiklusõnnetuste ohvrite ravikulude kohta, mille alusel saaks prognoosida liikluskindlustuse hinnatõusu suurusjärku.
    «Selliseid õnnetusi tekib kindlasti palju, näiteks Mustamäe haiglas kulus liiklusõnnetuse ohvrite peale mullu kokku kaks miljonit krooni,» väitis keskhaigekassa direktori asetäitja Vaike Näripea. «Aga konkreetset statistikat ja analüüsi terve Eesti kohta me ei tea.»
    Näripea sõnul on seadusemuudatus planeeritud ravikindlustuse kulude ohjeldamiseks ja haigekassale täiendava raha saamiseks, mistõttu kindlustusseltsidelt laekuva raha arvel mujalt laekumisi kärpima ei hakata. «See ei ole meie tulu, vaid sissenõutav raha läheb kõik raviteenuste parandamiseks ja haigushüvitisteks,» kinnitas ta.
    Eesti liikluskindlustuse fondi peadirektor Veljo Tinn ütles, et nemad on riigikogus oleva muudatusega kursis niipalju, kui selle kohta Internetis riigikogu koduleheküljel infot on.
    Kuna liikluskindlustus kuskilt dotatsiooni ei saa, tuleb seaduse vastuvõtmisel lisaraha Tinni sõnul sõidukiomanikelt nõuda, mis teeb poliisid veel kallimaks.
    Tinn ei avalikustanud veel, kui palju kasvanud avariide arvu ja üldist hinnatõusu arvestades praegu välja töötatavad kohustusliku liikluskindlustuse hinnad ilma ravikuludeta tõusevad.
    Tinni sõnul on kavandatav muudatus väga loomulik ning enamikus riikides on see samuti niimoodi reguleeritud. «Liikluskindlustuse idee ongi lasta sõidukite omanikel liikluskindlustuse kahjud ise kinni maksta,» nentis ta.
    Samas ei pruugi Tinni hinnangul praegune aeg muudatuse sisseviimiseks olla majanduslikku madalseisu ja üldist hinnatõusu silmas pidades eriti sobiv.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

ERIALi juhtfiguuri kaitsja: kahtlustus ei ole lõplik tõde, riigi sõna meedias ei saa olla lõpmatuseni vaba
Sõltumata sellest, mis on kirjas lõplikus kohtuotsuses, võib ajakirjanduses kajastatu jääda elu lõpuni kaasas käima, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic advokaat ning ERIALi ühe juhtfiguuri Daniela Dalberg-Dyageleva kaitsja Meeli Rondel vastukajana uudisele, et kaitsjad soovisid ERIALi kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamist.
Sõltumata sellest, mis on kirjas lõplikus kohtuotsuses, võib ajakirjanduses kajastatu jääda elu lõpuni kaasas käima, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic advokaat ning ERIALi ühe juhtfiguuri Daniela Dalberg-Dyageleva kaitsja Meeli Rondel vastukajana uudisele, et kaitsjad soovisid ERIALi kohtuistungi osaliselt kinniseks kuulutamist.
Skillz – mäng pole lõppenud ning palju on veel tõestada
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
Olgu koroonakriis või mitte, mobiilsete seadmete kasutamine kasvab tänapäeva tehnoloogilises maailmas igal juhul. Skillzi börsiletulek on olnud nagu sõitmine tõelistel Ameerika mägedel.
November tõi 13 aasta suurima hinnatõusu
Tarbijahinnaindeks tõusis novembris võrreldes oktoobriga 1,8% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 8,8%, teatas statistikaamet. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 7,6% ja teenused 11,2% kallimad.
Tarbijahinnaindeks tõusis novembris võrreldes oktoobriga 1,8% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 8,8%, teatas statistikaamet. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 7,6% ja teenused 11,2% kallimad.
Swedbank tunnetab tarbija niigi tugeva kindlustunde kasvu
Eesti tarbija kindlustunne on kasvuteel, mida mõjutavad peamiselt palkade kasv ja suurenev tööjõupuudus, ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Eesti tarbija kindlustunne on kasvuteel, mida mõjutavad peamiselt palkade kasv ja suurenev tööjõupuudus, ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.