SEB kosib Ühispanka

Äripäeva andmeil peaksid lähipäevil lõpule jõudma Ühispanga ja Skandinaviska Enskilda Bankeni (SEB) vahelised läbirääkimised. Positiivne on, kui Ühispank ja SEB jõuavad omavahel kokkuleppele ja SEBist saab Ühispanga suurim aktsionär, sõltumata sellest, milliseid tingimusi SEB Ühispanga omanikele ka ei seaks.

Kahe panga läbirääkimised on kestnud üsna pikka aega. SEB ei viskunud Ühispanga pärast pea ees tulle nagu Swedbankiga Hansapanga pärast konkureerides, vaid on käitunud ettevaatlikumalt (näiteks ei ole Eesti Pangalt veel taotletud luba Ühispanga aktsiate ostuks).

SEBi erandlikku käitumist seletab mõneti tõik, et Hansapanga puhul on tegemist Baltimaade suurima pangaga ja SEBil on huvi kinnitada kanda Balti turul. Svenska Handelsbankeni asepresidendi Bo Kraghi hinnangul on SEB Swedbankist nii põhimõtete kui käitumise poolest konservatiivsem ning SEBiga on seetõttu kokkuleppele jõuda raskem -- kui Swedbank läheb kergemini kompromissile, ka võimu jagamiseni, siis SEB mitte. See viitab omakorda ühele, kuid mitte ainsale põhjusele, miks Ühispanga ja SEBi kõnelused jäid venima.

Välisinvestorites tekitasid valvsust muudatused siinsel pangaturul ning aeg-ajalt väljaimbuvad negatiivsed uudised pankade, sh Ühispanga kohta. Ühispanga kahjum oli oktoobris 15,2 miljonit krooni, kümne kuu kahjum kokku 9,6 miljonit. Probleemseid laenukliente on pangal terve hulk (Kiviter 100 miljoni krooniga, Favora 60, TV1 20 miljoniga). Panga mainele pole hästi mõjunud tulevikutehingud Hüvitusfondiga (neist ripub õhus 80miljoniline kahju, mis jääb ilmselt Hüvitusfondi kanda) ega panka ähvardav kohtuasi (seoses TV1ga).

Kõik see ei anna Ühispangale kuigi suurt mänguruumi, et SEBilt endale soodsamaid tingimusi välja kaubelda. Sõnum võimaliku tuumikinvestori kaasamise kohta elavdas pisut panga aktsiatega kauplemist börsil, kuid ei kergitanud aktsia hinda kuigi palju (eilne sulgemishind 24.30). Nähtavasti tahab SEB hinda veelgi alla kaubelda.

Kinnitamata andmeil soovib SEB Ühispangas 40protsendilist osalust. Ühispanga laenuportfelli koostist ja kapitali adekvaatsust arvestades oleks nii SEBile kui Ühispangale kasulikum teha suunatud aktsiaemissioon. Kui emiteeritud aktsiate hinnaks määratakse näiteks 20 krooni, maksaks tuumikinvestor 40protsendilise osaluse eest ligi 700 miljonit krooni (Hansapanga puhul oli see ligi 1, 47 miljardit krooni).

Swedbanki ja SEBi tulek Eesti pankadesse on hea märk -- Eestisse tuleb suur raha, meie pankades toimub n-ö sisemine puhastumine, mille tulemusena pangad hakkavad näitama tegelikke majandustulemusi. Kasvab ka usaldus Eesti suhtes -- positiivse signaali saavad teised välisinvestorid, kergemad on tulema odavamad krediidiliinid pankadele. Soliidsed tuumikinvestorid kergitavad meiegi hoiustajate silmis pankade usaldusväärsust.

Ei maksa oodata, et kohe hakkab pankadest kergemini laenu saama, see seisab kinni pankade tänavuste majandustulemuste taga. Samuti ei alane intressimäärad (Rootsis on need 5--6%, meil 20% ringis), nagu loodavad meie ettevõtjad, sest need sõltuvad eelkõige kohalikust turust. Eestlaste rahvuslik enesetunne saab küll järjekordse müksu, ent eelistada tuleb tugevaid ettevõtteid, neist sõltub meie kõigi käekäik.

Mõned vaatlejad arvavad, et praegu pole õige aeg müüa välisinvestoreile ettevõtteid, sest majanduslik madalseis on nende hinna alla löönud. Majanduslik surutis kestab tõenäoliselt kauem, kui arvasime, ja müümisega venitamine võib viia selleni, et ühel hetkel pole enam midagi müüa.