Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Piimalahingus jäävad võitjad selgumata

    Piima mahavalamine ja traktoritega maateepervel seismine kui emotsionaalsed aktsioonid ei saa käegakatsutavat tulemust anda. Piimatootjate võlanõuete koondamine olnuks seevastu mõjuv relv, mis sundinuks töötlejaid tootjate nõuded rahuldama, vastupidisel juhul ähvardanuks tööstusi pankrot.
    Kahjuks tuleb tootjate katset võlanõudeid töötlejate vastu koondada läbikukkunuks lugeda, sest neid on kokku saadud vaid 1,7 miljoni krooni ulatuses.
    Talupidajate keskliidu hinnangul on piimatööstused tootjaile võlgu umbes 100 miljonit krooni. Sellise summa koondamine andnuks tootjaile võimaluse mõni tööstus võla katteks enda kätte saada, ilma et oleks tulnud teha lisakulutusi. Mäletatavasti pidasid tootjad suvel plaani otsetoetusest saadava rahaga oma liha- ja piimakombinaat asutada ja kõrgemate kokkuostu-
    hindadega praegustele tööstustele tublit konkurentsi pakkuda.
    Endisel põllumajandusministril, riigikogu maaelu-
    komisjoni esimehel Aavo Mölderil osaliselt õigus, kui ta väidab, et Eestis ei ole ülearu mitte lehmi, vaid piimatööstusi. Ületootmine annab märku, et tegelikult on mõlemaid palju.
    Piimatööstusi on praegu kokku 30 ringis. Ametliku statistika andmeil ostsid need eelmisel aastal tootjailt 518 000 tonni piima (tootjate n-ö käest-kätte-piimamüüki hinnatakse umbes 120 000 tonnile). Peale selle ostsid töötlejad sisse 400 000 tonni tooteid (täispiimale ümber arvestatult). Kümmekond aastat tagasi toodeti meil 1,2 miljonit tonni piima aastas, tööstusi oli tosinajagu.
    Kuni piimatöösturid jätkasid nõukogude vaimus tootmist ekspordiks (näiteks Ühinenud Meiereide toodangust läks 80% Eestist välja), võis selline hulk tööstusi tegutseda. Nüüd on kõik tööstused surutud siseturule. Mõned ettevõttedon küll tootmise lõpetanud, ent tööstused ei ole siiski hakanud massiliselt pankrotti minema. Seni elavad nad peamiselt tootja arvel, makstes piimakilo eest järjest vähem, kokkuostuhind on rekordiliselt madal, 1,25 senti liiter. Veidi on aidanud Vene turu mõningane (tõenäoliselt ajutine) avanemine. Talunike keskliidu algatus lükanuks käima korrastumise tööstuste ridades.
    Põhjuseid, miks tootjate ainsast majanduslikust enese eest seismise abinõust asja ei saanud, võib tuua kindlasti mitu. Võib viidata talunikke esindava liidu nõrkusele, sellele, et väiketootjatel puudub harjumus koos tegutseda. Suurtootjad, kelle piimakarjas on vähemalt sadakond lehma ja kel taskus pikaajaline lepe töötlejaga, ei ole aga sellisest võitlusest huvitatud. Neile kuulub enamik Eesti piimakarjast, ca 100 000 looma.
    Väiketootjatelt piima kokkuostmine on töötlejale tülikas, seepärast on nad seda ka pidevalt vähendanud. Väiksemaid on ka kergem lubaduste/ähvardustega mõjutada. Väidetavalt on mõne väiketootjaga nii talitatudki. Kes teab, võib-olla jäi võlanõue esitamata just seetõttu.
    Oma mõju tootjate aktsioonil siiski oli: Rävala Piim tõstab lähiajal kokkuostuhinda 10 senti ja aasta alguseks prognoosib firma direktor Rein Viilu kokkuostuhinnaks kaks krooni. Samuti tahab firma maksta välja piimaraha.
    Töötlejal ja tootjal oleks aeg üle minna mõlemat rahuldavatele lepingusuhetele. Siis on selge, kui palju on tegelikke tootjaid (ja sotsiaaltoetuste vajajaid), palju piima toodetakse, ja kui palju on vaja piima töötlejaid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Porsche tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.

Olulisemad lood

Kaja Kallas tõukas Oleg Grossi ettevõtet generaatoreid ostma
Peaminister Kaja Kallase pöördumine võimalike elektrikatkestuste kohta pani Oleg Grossi ettevõtet OG Elektra koheselt elektrigeneraatoreid ostma, kirjutab Lääne-Virumaa Uudised.
Peaminister Kaja Kallase pöördumine võimalike elektrikatkestuste kohta pani Oleg Grossi ettevõtet OG Elektra koheselt elektrigeneraatoreid ostma, kirjutab Lääne-Virumaa Uudised.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.